Täna kogesin taaskord omal nahal kui ebameeldiv on see, kui äreval hetkel keegi emotsionaalselt kiibitseb kõrval.
Hommikul tööle saabudes oli vaja ootamatult tekkinud logistiline probleem lahendada. Aega oli vähe, sest klientidele oli lubadus antud tänaseks. Kuidagi tuli reageerida ja ka klientidele mingi sõnum anda.
Töökaaslane, kes sellega seotud on, muudkui "kraapis kintsu". Olukord oli pingeline ning tema kõrvalistumine ja pärast iga minu kõne "suhu vaatamine" ei mõjunud just väga innustavalt. Ja kui ma talle siis vastust veel ei osanud öelda (pärast iga kõne), siis mossitas ja torises "habemesse". Mul tuli vastu võtta "ebapopulaarne" otsus - valisin lahenduse, mis maksis 2,5 korda vähem kui tema sõbra poolt pakutud lahendus. Oma nördimust käis ta maja peal teistegagi jagamas (ka lahenduse otsimise ajal. Tema lähtus emotsioonidest, mina eelkõige numbritest ning ka mõjust suhetele klientidega.
Sellistel hetkedel küsin - kumb on hullem - kas (emotsionaalne) naine või mees, kes käitub nagu tüdruk. Ebakonstruktiivne, emotsioonid löövad lainetena pea kohal kokku ja vägisi tahab Sindki nende lainete alla uppuma tõmmata. Enda uppumissurmast päästmine västiab rohkem kui olukorra päästmine :D
MOTT (minu jaoks) - ära mine kiibitsema kui ei tea kogu infot ja probleemi lahendatakse. Vabandust, R, Iraani bussipeatuse pärast!
No comments:
Post a Comment