Viisakusvisiit

Minu viimase aja suurim õppetund – inimesed ütlevad paljuski viisakusest “jah”.

Kõik, kes tunnevad mind, teavad, et olen suur aktivist, kel silmade särades tuleb palju “häid” ideid. Kuna ise olen avatud ja valmis seiklusteks, siis teinekord kipun unustama, et enamus inimesi seda ei ole. Nii juhtubki aeg-ajalt, et kutsun inimesi kaasa kuskile, kutsun neid appi vm kombel kaasan neid oma plaanidesse.

Kuna minu entusiasm on suur, siis ilmselt ei julge inimesed alati keelduda ja ütlevad “jah” viisakusest. See tekitab 2 vastandlikku tunnet – häbi, et teistele liiga teen ja pettumuse, et inimesed nii keeruliseks elu elavad. Kui ei taha, siis ei taha. Olge konkreetsed ja öelge otse välja. Kui te ise enda eest ei seisa, kes siis seisab.

Pean õppima tunnetama tasakaalu, millal ja kuidas inimestega suhelda ja neid kaasata oma ellu. Jälle võimalus areneda :)

Äkki Sul oli ka vaja seda mõtet kuulda ...