Sunday, October 7, 2012

Nautimise fenomenoloogia



M. Csikszentmihalyi viis läbi rahvusvahelise uurimuse, et mis tingib naudingu.

Ega erilist vahet ei ole, kus maailmanurgas elad, mis soost, kui vana oled või mida teed. Kõik katses osalenud kirjeldasid, kuidas nad end tundsid peaaegu sarnaste väljenditega. Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel mainivad inimesed 8-st omadusest vähemalt ühe.

1. Selline kogemus tekib tavaliselt siis, kui tegeleme mõne lõpuleviidava tegevusega;
2. Me peame tegevusele keskenduma;
3. - 4. keskendumise teevad võimalikuks ülesande kindlad eesmärgid ja vahetu tagasiside;
5. Tegevus peab olema kaasahaarav ja kõrvaldama teadvusest kõik igapäeva mured ja pettumused;
6. Nautimise ajal tunnevad inimesed end oma tegevusi kontrollivat;
7. Inimesed ei muretse oma mina pärast, ent paradoksaalselt minatunne peale kulgemisekogemist hoopis võimendub;
8. Ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutiga ja minutid võivad tundidena tunduda.

Kõikide nende elementide kombinatsioon tekitab sügava naudingu. Nüüd kus teada, millest nauditav kogemus koosneb, on seda märksa lihtsam ise esile kutsuda.

Wednesday, October 3, 2012

Kulgemine



Tänu tuttava soovitusele loen hetkel Mihaly Csikszentmihalyi raamatut "Kulgemine". Väga mõnusalt sõnastab elutõed.

Kulgemine on seisund, milles inimene on oma tegevusest nii haaratud, et kõik ümbritsev muutub tähtsusetuks. Ehk raamat käsitleb inimkonna igipõlist püüdlust jõuda õnnetundeni. "Kuigi me oleme nüüd tervemad ja elame kauem ja hoolimata sellest, et ka kõige halvemal järjel elavaid inimesi ümbritseb enneolematu materiaalne luksus, millest mõned aastakümned tagasi ei osatud unistadagi (Päikesekuninga lossis olid vaid üksikud vannitoad, keskajal olid toolid haruldased ka rikkaimates majades ning mitte ühelgi Rooma keisril ei olnud võimalik igavuse peletamiseks televiisorit sisse lülitada) ning vaatamata kõikidele nendele hämmastavatele teadmistele, millest võime osa saada, tunnevad inimesed sageli, et nende elu on raisus."

See ilmselt ei üllata kedagi, et õnnetunne on sisemine mitte välistegurite mõju. Ühed tähelepanu tekitavamad tõeterad seniloetust, mis olen leidnud enda jaoks:

Meie teadvusesse jõudev info määrabki ära elu sisu ja kvaliteedi. 15% meie teadvusest võtavad enda alla söömine ja isiklik hügieen, nt pesemine, riietumine, tualetis käimine, habeme ajamine, korda sättimine jne. Umbes 1/3 päevast, mil inimesed on kohustustest vabad ehk "jõude", kasutavad nad oma teadvust võimalikult vähe. Ja see järgijäänud aeg, mil kasutame oma teadvust, ongi otsustav.

Teine väga oluline aspekt on tähelepanu jagamine, millega tehakse oma elu nauditavaks või õnnetuks. Kui ühele peole lähevad ekstravert, suure saavutusvajudusega inimene ning paranoik, siis ekstravert otsib kontakti teistega ja naudib seda. Suure saavutusvajadusega inimene otsib kasulikke ärikontakte ja paranoik aga otsib valvsalt ohu märke, et ohtu ennast vältida.

Kipun arvama, et kui osata "asja" defineerida, osataks seda kasutada oma elus ning probleemi korral seda lahendada. Ja ega see "õnnetunne" muud polegi kui teadvuse kontrollimine teadlikumalt ja alateadlikumalt.

Tuesday, October 2, 2012

Teele, jah, teele nüüd!



http://www.youtube.com/watch?v=V-TithD7izM


For the meaning of life differs from man to man, from day to day and from hour to hour. What matters, therefore, is not the meaning of life in general but rather the specific meaning of a person's life at a given moment. Viktor E. Frankl

Pärast 6,5 kuud Eestis olemist otsustasime mehega taas maailma avastama minna enne kui asjad Maarjamaal lahti pakime. Seda kergemalt tuli otsus kuna Eesti oleku ajal pole päriskodu olnud. Enda korterites on hoidjad sees ja järgmiseringi kodudes (vanemad) oleme siis pesitsenud. Ehk siis kott kaenlasse ja uude voodisse suundumine.

 "... Seiklusteta elu peagi tüütaks meid - rutta, vedur, ära seisma jää! ..."

 * Pilt Vanuatult, üks meie lemmikkohtadest.

Monday, September 17, 2012

Õpetus eluga

Minu vanaisa õpetas oma eluga mulle 2 olulist tõde.

Kui mu vanaema suri, siis vanaisa nuttis matustel. Pärast seda ei soovinud ta üksi edasi elada. Vanaema ja vanaisa abielu oli ratsionaalne otsus. Nad olid töökad ja konkreetsed. Vanaisa õrnemate emotsioonide nägemine mõjus tugevalt. Mõistsin, et kui puudubki tänapäeva meedias kajastatav armastus kui emotsioon, siis õpitakse teineteist hindama ja armastama. Kord vastuvõetud otsus jääb muutmata ning ollakse koos ka rasketel aegadel.

2 nädalat tagasi nutsin ka ise vanaisa matustel. Vanaisa oli vali mees. Tema minek oli "ette teada", kuid ikka oli kurb hüvasti jätta. Mõistsin, et inimeste armastus väljendub erineval viisil. See, mis mul mõistmata jäi, ei tähendanud, et vanaisa oleks vähem hoolinud. Kas mina oskan enda kallitele välja näidata kui kallid nad mulle on?

Sunday, September 16, 2012

Lugu unistuste mehest

Iga naisel on oma unistuste mees...

Ma olen abielus oma unistuste mehega. Ma unistasin temast juba varakult. Omistasin talle erinevaid isikuomadusi, millest lugu pidasin. Suur osa ühiskonnast ütles, et fantaseerida võib, aga tuleb aru anda, et tegelikkus on teistsugune. Mis ma oskan muud öelda, et kohati on tõesti.

 Kui ma oma printsi "kujundasin", siis mõtlesin konkreetsetele omadustele. Tegelikkuses on tal kõik need elemendid olemas, kuid tal on veel lisa, mida mina ei osanud näha. JA eks ta ole nii, et pole olemas ideaalset inimest. Ei ole mina ideaalne ega oled mu unistuste mees ideaalne.

Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka igale oma prints ja printsess. Julgen arvata kogemuse põhjal, et armastuse alus on austus. Respekt ja usaldus tema kui mehe vastu. Aksepteerides, et inimesena võib ta teinekord eksida. ... ja tuleb lubada eksida.

Moodne tõbi - "kiire elu"

Kui Sa aega ei suuda endale allutada, oled lahingu kaotanud; sellepärast on nii hulgaliselt elavaid laipu. /Teedy Tüür/

Aina enam leiab kinnitust tõsiasi, et oma ajakasutuse üle otsustab iga inimene ise. See, et mul on kogu aeg "kiire", on prioriteetide küsimus.

 Mõtteid on palju kuid aega, et neid jagada, "napib". Proovin vaikselt järjele saada.