Vesteldes inimeste käitumise/iseloomu teemadel kipuvad vestluskaaslased võrdlema end räägituga mõtetes. Edasised kommentaarid üldjuhul kipuvad olema subjektiivsed – lähtuma isiklikest huvidest (vastavalt sellele, kas äratuntud isikuomadust on vaja toetada (ka endal esineb see) või siis rõhutada selle teravust (endal puudub see omadus ja selle üle ollakse uhked).
Vähemuses on inimesi, kes suudavad olla objektiivsed isikuomaduste/käitumismudelite teemal. Neil on sisemine kindlus ja puudub enesetõestuse vajadus. Nt tööl tuleb ilmsiks kui esineb probleem. Hakkad analüüsima II inimesega seda. Vaata kui kiiresti tekib eneseõigustus (eriti mida madalam on staatus). Mitte seda, et hakkad analüüsima tagamõttega, et teine inimene on selle põhjustanud. Lihtsalt vaatate probleemile asjaga kokkupuutujatega otsa, et mis võiks olla põhjus.
PS! Üldjuhul kui kellestki taga räägitakse, siis halba valgusse tuuakse III inimese just need omadused, mida rääkijal endal ei ole. Sellega justnimelt rõhutatakse oma toredust ;)
1 comment:
PS! Üldjuhul kui kellestki taga räägitakse, siis halba valgusse tuuakse III inimese just need omadused, mida rääkijal endal ei ole. Sellega justnimelt rõhutatakse oma toredust ;)
== Ohhoo - see on päris hea tähelepanek.
Post a Comment