Juulis leidsin korteri, 30. sept jõudsime notarisse (omanik hakkas vigurdama vahepeal). 2 nädala pärast korraldasin I ehitustalgud. Kokku oli meid 13 (või 14) inimest. Järgmisel pühapäeval oli vol II ja kokku oli meid 9 (või rohkem). Konteineri rentimise asemel tuli appi M oma isa kastiautoga, kes nüüdseks hetkeks on korduvalt käinud mu ehitussodi prügilasse viimas küsides selle eest vaid kütuseraha ja prügila tasu. M-l on oma firma ja töötab arhitektina, nii et ta ei tee seda meelelahutuseks.
Nõbu soovitas oma firma kõrval olevat elektrifirmat, kust sain hinnapakkumise oma korterile (üle 17 000 EEKi koos materjaliga). See oli kusjuures üks odavamaid. Paar päeva hiljem hommikul ärgates avastasin, et sõber J on öösel kell 3 helistanud. J helistas päeval tagasi ja vabandas, et ju siis oli telefon taskus lahti läinud või laps (tol hetkel ca 1,5 a) helistanud. Aga nii muuseas uuris ka, et kuidas mul korteriremont läheb. Rääkisin talle aktuaalsest teemast elektrist. J ütles, et saatku ma pakkumised talle edasi, ta aitab mul valida parimat. Päev-2 hiljem helistas tagasi ja teatas, et võib ise selle töö ära teha (aga tal on aega seda teha alles nov lõpus +/- nädal). Teeks seda aitamisrõõmust, sest tal on teised inimesed (kliendid), kellelt raha küsida. Ta ise on väheke suurema kaliibriga muidu. Tehnilistel põhjustel hilines elektritööd ning eile helistas J ja teatas, et tal on ropult kiired ajad, aga ta saadab teise mehe täna siis, kes töö ära teeb. Tollel on oma elektrifirma ja tunneb asja. Kulu pärast ärgu ma muretsega, ta maksab ise tolle mehe töö kinni: “Ta on mu jaoks kuid töötanud, see 1 päev pole enam siis vahet!” NB! J ise elutseb hetkel Võrus ja too mees on pärit Elvast.
Ükskõik, kas mul on vaja olnud ehituslammutuse käigus väljatulnud puid saagida, koristada vm töid teha, alati on leidunud sõpru, kes on appi tulnud. Neid imelisi kogemusi on tohutult palju, ma ei hakka teid koormama sellega.
No comments:
Post a Comment