Nii nagu tuleb arvestada eraisikul ootamatute kuludega elamiseks (ootamatud haigestumised, autoremondid jne), juriidilistel isikutel ootamatute kuludega tegutsemiseks (kus on inimesed, seal on vead ja vead maksavad raha), tuleb arvestada teatud kultuuride (rahvuste) puhul “valu”puhvriga.
~2 aasta jooksul pole ükski Araabia tarne olnud valutu. Hiinlastega on koostöö päris hea, Sakslased – väga korrektsed pedandid, Ukrainlased – super, aina muretsevad, et kaup ikka liiguks, Hispaanlased – väikeste eripäradega aga õppides nende stiili tundma on väga mänguline koostöö, Poolakad – taaskord positiivne näide. Araablased seevastu hoiavad pea pidevalt värskena. Iga kord suudavad nad genereerida mingi uue põneva olukorra, mille peale kohe varem ei oskagi tulla.
Nt täna hommikul sain teada, et just siis kui olin naiivselt uskunud, et sel korral peaks kõik õnnestuma (kõik oli tõesti maksimaalselt ette-taha tehtud), tuli välja, et 14. november (pärast ~kuust läbirääkimisi) oli konteinerid laetud, kuid tänase päevani seisid sadamas. Suur kiusatus on olukorrale reageerida emotsionaalselt ja saata välja süüdistavad e-mailid: “MIKS? MIS PÕHJUSEL?”
Mida rohkem on emotioone, seda vähem on konstruktiivsust. Kui Sul on mõni raske olukord, mõtle sellele, et kellelgi on Sinust veel hullem olukord!!! :)
No comments:
Post a Comment