"Raha küsides aja silmad ümmarguseks ja käitu nii nagu see oleks loomulik, sest see ongi loomulik!"
Raha küsimine on üks ebameeldiv tegevus. Kuidas küsida ja mis on õiglane summa jne. Antud nõu/ lause ütles üks R ja minu ühine tuttav, kes on vabakutseline olnud viimased paarkümend aastat.
Sinu aeg on Sinu kulu. Kui Sa seda rakendad kellegi teise huvides, siis on igati loomulik, et selle eest ka tasu küsid - keegi peab selle eest ju maksma. Kuna inimestel on erinev väärtuste tunnetus (elatustase jms), siis tekibki ebameeldivus summa määramisel. Nt kui käisid koolis, siis ilmselt oli harjumatu Sinu jaoks iga päev sama suur summa välja käia lõuna eest, mis Sa täna, töötava inimesena teed. Väärtused devalveeruvad.
Ehk kui inimene mingi teenuse Sinu käest ostab, siis tegelikult on ta teadlik, et sellega kaasneb väljaminek. Kui raha küsides kahtled, siis kahtleb ka maksja, kas tasub. Tegelikult aga kui turgu solgid ja teed alla omahinna tööd, siis kõigele lisaks puudub Sul motivatsioon asja hästi teha. Sa teadlikult kulutad sellele minimaalselt ressurssi (aeg ja energia), et tegeleda "õiglaste" asjadega. V. a sõbrad jm lähedased, millega kaasneb emotsionaalne väärtus :)
PS! Kleindid, kes alustavad juttu - see on lihtne ja vähe teha, lähevad üldjuhul kõige kallimaks (või vähemalt ületavad esialgset mahtu).
**** Ma tahan oma Samsungi välja vahetada (ei lase palju elementaarseid funktsioone teha) Nokia vastu (EDEV - st ilus, lihtne ja võib olla kasutatud) - kui tead, võid pakkuda ;)
No comments:
Post a Comment