Lõpetasin just sushi söömise .... Mmmmmm. Kui ma esimest korda Sushit sõin, siis jättis see mind suhteliselt ükskõikseks. Nüüd aga teen seda ise ja naudin...
Aga eks osade asjadega (nii toitude kui tegevustega) on see paradoks, et mingil hetkel eelistused muutuvad. Praegu naudin isegi koristamist ja nõudepesu, sest nii hea on näha kuidas kõik puhtaks läheb. Ja puhtus on ilus :) Söögitegemisest rääkimata - see on mulle juba plikana meeldinud, kuid praegu meeldib mulle isegi kartuleid koorida. Vaataks ma telekat, siis meeldiks ka triikimine (st siis ei peaks lisaaega kuskilt otsima). Söögitegemine on üks mõnus stressimaandamise viise. Protsess on mõnus ja ka see, et sööjatele see maitseb :) Olen "unistanud" ka kokaametist - vahi kui tore. Kuid aru tuleb anda, et eks ma sel juhul sellest vaimsetest väljakutsetest puudust hakkaks tundma.
Eelistuste muutumisest veel - kuidas aru saada, et naine hakkab vanaks jääma? Ta eelistab mugavust ilule. Mu ema on maast madalast rääkinud, et konts teeb naiselikuks. Madal jalanõu teeb kõnnaku karuseks. Nädalavahetusel oli ema nii õhevil oma uutest kingadest, mis on jalas nagu sussid. Ja mina tunnen ennast jätkuvalt paremini kontsaga ...
Inimeste igipõline dilemma on piiramatu fantaasialend ja piiratud ressursid. Oleks piisavalt aega, küll siis tegeleks vaimsete väljakutsete, trennitegemise, söögitegemise, koristuse, triikimise, riiete parandamise ja õmblemisega jne :)
Ehh, küll on ikka tore naissoost olla ... saab ilusaid ja häid asju teha :)
No comments:
Post a Comment