Keel, t88kas sulane!

Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile
kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse
väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte
asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa! (Jk 3: 3-5)

6unapuu annab 6unu, pihlaka viljaks on m6rkjad marjad. Ploomipuult ei maksa kartulit oodata ega naadilt porgandit. Mis on Sinu viljad? Millest r22gib Sinu keel?

Muljeid Pariisist!

Bonjour!

Kuna saan kasutada oma hosti netti, siis jagan teiega oma muljeid p2ikselisest Pariisist.

Lennukis sain tuttavaks Austraalia tydrukuga, kes elab Pariisis. Bettina 6petas, et PRANTSLASTEGA v6ib alati r22kida toidust, see t6mbab nad k2ima! Kui enamus mlma s88b selleks, et elada, siis prantslased elavad selleks, et syya. Veel r22kis ta, et kui prantsuse paarikesed koos pidutsevad, siis tydrukud on eraldi nurgas r22kides tydrukute jutte ja poisid eraldi. Kui tema tydrukuna tahab poiste seltskonnas nalja teha (ta poiss on kohalik), siis vaadatakse teda kui veidrikku.

Turiste on meeletult. Eriti ameeriklasi. Seda ma vaatasin, et enamus, kes on vormist v2lja vajunud ja liiga kenasti riides ei k2i, on turistid. Prantslased Pariisis on yldjuhul ilusad.

K2isin tna "Notre Dame de Paris" - ca 10 min ootasin j2rjekorras, et katedraali saada ja ca 45 min, et torni p22seda. Ja siis ka venis yles j6udmine (trepil on 424 astet ja inimesed liikusid yliaeglaselt. Kohati tehti ka pause ja yles j6udes hingeldasid ka veel tagatipuks!)!!! Halllooo, kuhu me nii j6uame kui keskmise inimese fyysiline tase nii kehvake on!!! Yks itaalia neiu ei jaksanud viimased paarkymend meetrit isegi ALLA tulla...

Aga katedraali seinal rippus yks maal, mille sisu mulle j2i m6istmatuks - pyha mees (pea ymber see s66rike) lamas maas, jalad harali ja "oda" lahinguvalmis. Ymberringi olid teised mehed, kelledest osad hoidsid ta k2test. Siiski-siiski delikaatsed piirkonnad on ikkagi pyhadel piltidel kaetud ja vinnastatud "s6jariist" pointi nyyd kyll paremini edasi ei anna.

PS! Pariis on t6eline armastajate paradiis - igal pool jagavad paarikesed yksteisele hellust. Sama teemaga haakuvalt on mul t6eline v6itlus endaga tekkinud - nimelt ma ei oska valetda, pealegi valetamine ei ole ilus. Aga kui pidevalt kysitakse "Do you have boyfriend" erinevate s6nalisandite ja variatsioonidega, siis isegi mina saan aru, et t2itsa ausaks ei maksa j22da.

L2hen nyyd 6htuse Pariisiga tutvust tegema!

Au revoir!

Ole see, kes oled!

Mul oli üliäge laager Aegna saarel. Seal on erilised inimesed, kes julgevad olla need, kes nad on!

Meil on üks eriti armas, siiras ja vahetu neiu A. Temast sai meie lemmik sidepidaja. Nimelt päästetööde ajal peab raadiosidesse edastama võimalikult konkreetset ja operatiivset infot. Iga kord kui A mingi teate edastas oma meeskonna poolt, siis kõigil võttis suu muigele. Ta teated olid lihtsalt nii lapselikult siirad ja armsad. Päris paljud elukutselised päästjad olid kaasatud õppustesse – teadsid küll, et raamatu järgi see kõige õigem ei ole, aga nägu oli nalja täis. Kõik armastavadki A-d just tema siiruse ja lapsemeelse rõõmu pärast.

Päris paljud tahavad olla keegi teine. Tass tahab olla nt vaas. Aga tead, kui hakata ikka näpitsatega naela seina lööma, siis see pole päris see. Kui mees tõmbab endale kleidi selga, siis pole see päris see. Kui meeleheitlikult oma isiksust alla suruda ja proovida olla keegi teine, siis kukub see haledalt välja. Meid ju armastatakse suuresti meie puuduste pärast – sellega aitame teistel tunda, et nad üksi ei ole ebatäiuslikud.

Ela, naera ja ole õnnelik praeguse hetke üle

Naiste rõõmud :D

Suhtlesin koostööparnteriga (naisega) skypes ja jutt läks sujuvalt töövälistele teemadele. Endal võtab ka suu muigele naiste rõõmudest :D

T: minu lemmik saade on see koduperenaine "perfect housewife"
M: :) njah, kahjuks ei tea kaasa rääkida, kuna telkut üldse ei vaata, siis kuulen seda nime esimest korda
T: koduperenaise saade on selline kus õpetab koristama, et kaks lohakat hakkavad võistlema koristamises - enne on majad hästi segamini ja koledad ja siis 2 nädalaga peavad korda tegema
T: mul on see perfect housewife raamat isegi! Tellisin omale inglismaal
M: aga on siis praktiline raamat ka w?
T: suhteliselt.. päris häid tippe on
M: mul on kohe esimene mõte, et ega Sa ei viitsiks teinekord kirja panna parimad?
T: kui mul meeles on :) mul on veel üks hea mõte.. me pidime paari selle saate fänniga tegema anthea worshopi :D et kus on veini ja tolmulappe
(anthea on saatejuht ja puhtusefriik)

:D

Delegeerimine

Paljude MTÜde põhiprobleemiks on delegeerimini - õigemini selle puudumine. On olemas üks hulk aktiviste, kes on nõus vajaliku töö ära tegema, kuid teisi sellesse kaasamata. Põhjuseks on ilmselt delegeerimisoskuse puudumine. Kergem on ise ära teha kui olla ebameeldivas olukorras - teised ei saa aru, mis Sa neilt ootad = tegemata (või poolikult tehtud) töö, liigne energiakulu mõistmatute inimestega suhtlemiseks. Peagi järgneb läbipõlemine.

Delegeerimine iseenesest eeldab 2 asja:
1. Tunnistad, et Sa ei ole mlma kõige targem inimene;
2. Sul on suhtumine: "Miks peaksin mina kõike tegema, teised võivad ka ennast liigutada!"

Kui need põhimõtted on paigas, saab edasi liikuda. Suurim mägi, mida nüüd ületada, on meeskonnakaaslastele edasi anda, mida neilt oodatakse. Siinkohal sobib hästi SCRUMi lähenemine kasutajaloo kaardist. Selgelt kirja panna mida oodatakse ja miks.

Eks Sa saada mees poodi (peale pingelist tööpäeva) ja ütle talle, et too midagi head. Ära mingil juhul täpsusta, mis see "hea" on. Vaata, kui õnnelik ta on oma missiooni täites.

Võidust puudu 30 cm!

Just täpselt nii pikk vahe on keskmiselt inimesel südame ja pea vahel (30 cm). Võiduks on vaja emotsiooni, et lõpuni minna ka siis kui valgus korraks kustub.

Ärkasin täna hommikul üles õnnelikuna. Tunnen, et kõik on võimalik. Kui olla masenduses, siis ei jõuagi midagi teha. Inimesed kipuvad panema punkti sinna, kuhu oli koma planeeritud. Uskumatu, kui suutlik inimene on kui ta teeb midagi südamega. Vaata kasvõi armunud inimesi - kõik on võimalik.

M.O.T.T - motiveeritus toob võidu!

Moodsad sõltuvused!

R saatis eile skypes lingi naistelehe artiklile "Moodsad sõltuvused". Ei viitsinud sellesse väga süveneda, sest kõik tundusid olevat pseudoprobleemid. Minu suurimaks imestuseks oli R-i küsimus: "Tundsid end ära?"

Selle artikli kohaselt on mul arvestav sõltuvus - trennist. Tunnistan, et teen palju trenni (igal võimalusel teeks, ideaalis mitu korda päevas), kuid ei taha seda sõltuvuseks pidada. Ometi olen proovinud harvem trenni teha. Praegu olen suutnud viia 6 päval trennitegemisest 5-le päevale nädalas. Käisin koormustesti tegemas - lihaseid on 33% ja hinnang on female athlete.

Ma ei suuda oma trenne vähendada. Kui sõbrad kutsuvad välja trenni ajast, siis algab suur võitlus endaga. Kompromiss on muidugi siis kui saan sõbrannaga koos jooksma minna - siis võiks jäädagi jooksma. Muudkui lobised ja jooksed ja ei pane tähelegi kuidas kilomeetrid ja aeg lendab.

V-o tasub siiski kõrvalseisjaid kuulata aeg-ajalt, ka siis kui see meile ei meeldi. Või vähemalt järgi "katsuda", ehk võib tal õigus olla. Omaette küsimus on muidugi - and now what?

Hiinlased on toredad :D

Hiinlastega koostööd tehes avastad päris kiiresti, et nad ei vabanda kunagi oma eksimuste pärast. Nende aktsept tekkinud vea osas on ka - "Please pay x USD less next time". Eripärale lisandub veel probleemile loova või loogilise lahenduse leidmise võime puudumine.

Nt minu viimane case nendega. Tollis ei saa olla ühtegi rida 0 väärtusega (isegi mitte kataloogid ega varuosad, mille eest reaalselt oled nagunii maksnud). Niisiis oli Hiinlastel vaja väärtus anda varuosadele. Kui arvele on kantud toode, ühikuhind ja kogus, siis antud toote maksumuseks saadakse ühikuhind x kogus. Võtsid 16 USDi varuosadeks. Selle asemel, et vastavalt muuta hinda ühe toote ühikuhinnas, nad mehaaniliselt muutsid lambist lõppväärtust.

Ja kui toll peaks kontrollima hakkama, siis sõidan mina jälle maksuameti vahet ja seletan miks 4 x 4 = 12, mitte 16 (piltlik näide). Ja kui proovidki Hiinlastele midagi selgitama hakata, siis tuleb vastuseks "Whatever!" Eks ühenda siis 2 einevat maailma - täppisteadus toll (maksuamet) ja ükskõiksed lillelapse suhtumisega Hiinlased.

Rootslastega on ka palju "rõõme". Kuna hetkel on vaja probleem lahendada (paljude seast), siis nad juba II nädalat ei vasta e-mailidele ega võta telefoni. Ükskord õnnestus mul ülemus telefonile saada, aga sellele järgnes ka toru hargile panek. Õige - kui keegi ikka torgib Sind probleemiga, mis Sulle ei meeldi, siis väldi teda. Ära võta toru :D

Eesti iive!

Ma ei saa aru, miks kurdetakse, et lapsesaamine on kallis lõbu. Vaadake lihttöölisi - mitte liiga kõrge hariduse ega sissetulekuga hoiavad suuresti Eesti iivet üleval. Nad ei kurda, vaid tegutsevad.

Pakun, et kui kõik planeeriksid oma tegevust, siis oleks ilmselt sündivus ka madalam. Nt meil on 3st laopoisist (vanuseliselt 20 tuuri) kahel lapsed.

Kõik saab korda!

Mu aktiivne vanatädi kordab vist viimased 10 aastat hüvastijätuks - "Kõik saab korda! Kõik saab korda! See tuleb endale pähe istutada". Mingi valemiga ei tee talle selgeks, et mul/meil pole enesetapumõtteid peas.

Ta on nii hoolitsev, et kingib sünnipäevaks raamatuid - a la minu või R-i 18ndaks sünnipäevaks tõi raamatu "Elu on ilus, teismeline!" (või midagi sarnast). Motiivid on tal kindlasti väga positiivsed, kuid mõju on pisut teine...

Njah, teinekord ollakse oma heasoovlikuses nii kinni, et ei panda tähele mis ümber ringi toimub... Nt kokaraamatust oleks palju rohkem rõõmu olnud kui teismeea rõõmude käsitlusest. Kellele Sa seda ikka edasi kingid...

Vaenulik reply!

E-mail on igapäevane suhtlusvahend, ometi ikka veel ei osata vastata.

Plaanin sügisest uuesti studeerima hakata. Kuna infopäeval ei olnud piisavalt pädevat inimest kohal, kes oleks osanud minu õppekava kohta vastata, siis panin oma vastused mailiga teele. Ega mingit positiivset tunnet küll vastusest ei saanud.

Peamine kirjutamata reegel, mille vastu eksitakse, on see, et vastata tuleks 24 h jooksul. Isegi siis kui vaja vastuseid otsida, on vaja kinnitada, et e-kiri on kätte saadud ja asjaga tegeletakse. Vastasel korral on musta auku kirjutamise tunne.

Ma saan aru, et inimesed ei ole teadlikud enamikest õigekirja reeglitest (nt tervitusele järgneb hüüumärk, lõike eraldavad tühjad read jne). Kuid väheke küsijasõbralikum võiks olla. Kui vastuseks on nii lühikesed laused, et sellest jeli-jeli loed vastuse välja, siis lisainfole võiks viide olla. St kui viidatakse, et x kuupäeval ilmub info kodulehele, siis kas on raske panna link juurde?!? Sina vastajana tunned ilmselt märksa paremini oma organisatsiooni kodulehte. Mina küsijana olen võõras keskkonnas ja minul kulub õige info leidmiseks oluliselt kauem aega.

Milleks pudistada infot natukese kaupa justkui sooviksid vabaneda saatjast. Vasta täispikkade (=täisväärtuslike) lausetega, struktureeri tekst ja võimalusel too viited (lingid) ja vastuse saaja on oluliselt tänulikum Sulle.

Kõike saab

Inimene tahab armastada ja olla armastatud. Sama 2-suunaline põhimõte kehtib ka igal pool mujal – nt andmise ja saamise juures.

Paar nädalat tagasi oli vaja mul leida pm 1 päevaga öömaja Pariisis. Küsisin tutvusi läbi orksi ja saatsin kirja ka 1 listi. Pakkumisi tuli üle 5. Patrice’i, kelle juures ööbin, iseloomustab kõige paremini lause tema viimsaset e-mailist „Kui Sa vähegi nõus oled, siis ma oleksin suurima rõõmuga Sulle giidiks!” Ma mitte ainult ei saanud öömaja vaid ka sooja suhtumise.

Kõike saab, tuleb vaid küsida. Inimesed tihti peale suurima rõõmuga aitaksid meid (sh ka meie) kui vaid teaksid. St ära kunagi pea paljuks küsida, ära kunagi pea oma küsimist teistele koormavaks. Üldiselt pakume sellega teistele rõõmu.

Kui Sul on unistus, siis ära karda sellest rääkida. Sina ei pruugi parimat lahendust näha, aga kuuljad võivad seda näha. Nt mina olen vist viimased 7/8 aastat reisinud EL rahadega. Kunagi kutsus üks sõber osalema ühes EL Noorsoovahetusprojektis Hollandis, järgmine aasta Itaalias jne. Ehk minu soovile reisida lahenduseks ei olnud raha andmine vaid võimaluse pakkumine.

Üksinda me ei saagi oma unistusi täita, teised inimesed on selleks ;)

Edu unistamisel :)

Ka nii võib :D

"Hommikul ärkates tühja kõhuga pole tervislik suitsu teha. Võta vähemalt lonks kohvi enne!"

Käisin päeval ühe seltskonnaga "ekspeditsioonil". Ka nemad kinnitasid põhimõtet - kui tõmmata, siis mõnuga. Üks mees tunnistas, et tal läheb 1500 EEK kuus suitsu peale. "Noh, kui jooksmine valusaks muutub, siis tuleb jooksmine ära jätta. Kui perearst hakkab rääkima, et suitsetamine tuleb maha jätta, siis tuleb perearst välja vahetada! - kaua seda inisemist kuulata võib!" :D

Hommikul käisime kiirelt MCst läbi, kuna ühel oli hommikusöök söömata jäänud. Too küsis autojuhilt (kes oli 10 min tagasi oma hommikueine seal teinud): "Kus Sa need friikad panid kui Sa 4 burgsi ära sõid?" - "Friikaid ma ei söögi, need on tervisele kahjulikud!" :D

Kui jagasin ka nendega kuuldud lauset ühes perekonnas olles (toodud tsitaat alguses), siis autojuht kinnitas: "Jah, ega ma kah hommikul ei söö. 2 liitrit kohvi ja mõned suitsud, siis lõunaks lähevad silmamunad ümmarguseks."

Njah, ka nii võib elada ...


PS! Lahe "Eurolugu" :D
http://www.youtube.com/watch?v=e_TIOfUEudo
* Katy Perry loo esitajaks on Ukraina punkbänd ;)

Rõõm, rõõm, südames on rõõm :)

On Sul teinekord olnud selline rõõm südames, mis ei mahu sinna kuidagi ära?!? Mul aeg-ajalt on ja praegugi on.

Ela ilusat elu. Mul on sõber (Mehrdad), kellega mul on võimalus peagi kohtuda. Tema on üks sellistest inimestest, kes oskab elu nautida ja elust rõõmu tunda (selle kõige paremas tähenduses). Kas Sina elad ilusat elu? - teed kõike südamega ja oskad hetkest rõõmu tunda. Ei tee poolikuid (sh koledaid asju). Nii mõnud on olla inimestega, kes ei tõmba oma masendusega Sindki maha. Elu ei ole pelgalt tööl käimine ja leiva lauale toomine. Elus on palju muudki :)

Tiksutaja

"Noormees, mis te tiksute, kavatsete varsti plahvatada?" küsiti mu töökaaslaselt, kes eile autoga tööle sõitis.

Nii ta on, et erineva (elu)tempo juures me kas jääme jalgu või jäävad teised meile jalgu. Ohtlik on see igaljuhul (liikluses). Tundsin ennast petetuna kui hakkasin oma autoga iseseisvalt sõitma pärast lubade kättesaamist. Kõik sõitsid minust mööda. Sain teada hirmsa tõsiasja - enamus sõidavadki 60 km/h. Helistasin kohe V-le (sõiduõpetajale): "Miks Sa mulle ei öelnud seda?!?"

Täna tuli vanaisa hoidma tema õde, minu aktiivne vanatädi. Kahju hakkas kohe vanaisast. Muidu on täitsa väljakutse jääda armastavaks, kui vanaisa on pool köögipõrandat ujutanud üle piimaga või pistab karjuma kui teda pesta või iga 5 min tagant süüa nõuab jne. Vanatädi on aga nii aktiivne, et paneb vist vanaisagi jooksma (kes muidu väga vaevaliselt liigub) ja süüa ka ilmselt ei anna nii palju jne :) Meil siiani on peres salasõna "tädi L" - nt maitseb nagu L-i tehtud (toit) = mitte liiga maitsev.

Kui väiksed olime, siis ema hirmutas meid ka oma õega: "Kui te toitu korralikult ära ei söö või kui te head lapsed pole, siis saadan teid tädi M-i juurde!" :D

SouthWestern - eluvõimalus?!?

„Mul on tunne nagu oleksin eluvõimalusest ilma jäänud, kõik käivad suvel raamatuid müümas!” ütles R eelmisel nädalal skypes. Talvel küsis mu tuttav: „Kas Sa oled saanud oma enesekindluse Southwesternist?”

Paar suve tagasi käisin USAs raamatuid müümas läbi SW Company, Eestis kõige tuntum raamatumüüja on Peep Vain. Mina otsisin väljakutset oma ellu ja tol hetkel puudus piisav väljakutse minu jaoks Eestis.

See oli ilmselt kõige räigem raskus minu senises elus. Väljas oli ca 45 kraadi sooja, niiskustase oli kohati 80% (st keha oli konstantselt veekihi all, lõpuks ei viitsinud ma enam vett juua (seda pidi lihtsalt nii palju tegema), mis oleks paaril korral kuumarabandusega lõppenud. 14 tunndi käisin jalgsi ukselt-uksele oma 12 kg book bagiga. Keskpäeval, siis kui kõige palavam oli, inimesed uksi lahti ei teinud. Demod oli vaja täis saada... Lugedes on see OLULISELT lihtsam kui ise seda tehes.

Tulemus – sain big checki ja suurepärased kogemused. Areng tähendab mugavustsoonist väljumist.
1. Õppisin eristama, millal inimesed „odavast populaarsusest” lubavad midagi (nt kuskile tulla, midagi teha), kuid tegelikult seda ei tee. Nad lihtsalt väldivad „ei” ütlemist. Aitab mul kiiremini edasi liikuda.
2. Õppisin asju mitte isiklikult võtma – Nobody cares! Ehk riski kui vaja, sest üldiselt möödapanekuid andestatakse meile.
3. Õpi enda üle naerma – teised teevad seda nagunii, miks peaksid Sina sellest ilma jääma.
4. „Ei”sid on vaja selleks, et „jah”i saada. Kunagi ei ole 100% müüki/ edu, ja kui saad „Ei”, siis järelikult oled „jaa”le lähemale jõudnud.
5. Valu on ajutine, loobumine kestab igavesti.
6. jne – see õptise rida on lõputu.

Seda suve ma ei kahetse kunagi, kuid sinna minnes pead valmis olema raskeks suveks. Paljud quitivad, ja paljud tulevad tagasi heal juhul 0 olles.


**** Ülevaltoodud pilt ei ole sugugi võõras - paljud käivad ka trailerparkides müümas ;)

Lollikindlad asjad!

Mitte midagi ei ole 100%, siiski on osa asju, millega on suhteliselt raske mööda panna.

Nt The Verve "Bittersweet Symphony" http://www.youtube.com/watch?v=Zx3m4e45bTo
Dolce and Gabbana "Light Blue" - enim müüdud naiste lõhn, mis on tõesti hea
Elizabeth Arden "Green Tea" - värske ja hea igal ajal
Hugo Boss "Deep Red" julgetele naistele
Hugo Boss "Boss" - kas on naist, kellele see ei meeldi (ma ei pea silmas, et see nüüd oleks kohe lemmik meestelõhn)? (kui jah, siis palun märku anda)
Komplimendid naistele - ma ei räägi lipitsemisest
Kallistus - üks soe (pikk ja mõnus) annab alati jõudu ja energiat igaühele
Naeratus
Naerda meeldib kõigile
Punane Ferrari

IGA INIMENE TAHAB ARMASTADA JA OLLA ARMASTATUD!

Kui Sa ei tea, mida teha, siis tee seda, mida tead, et tegema peab. See nimekiri "lollikindlatest asjadest" jätkub, kui oled kahe vahel, siis toetu sellele, mis on kindel :)

MÜÜA punane Samsung SGH-X520

Edev ilus naistekas. Suured värvilised numbrid ja lihtne kasutada. Sobib ideaalselt emadele.

Olen teda hästi hoidnud, annan ära karbis koos laadija, manuaali ja hands freega.

Inimtornaado

Viimasel ajal olen kokku puutunud paari inimtornaadoga. Inimestel on olnud ebameeldiv seik elus (ühel hetkel on kõik kokku jooksnud) ja siis saab kokkupuutuja süüdistuste rahe osaliseks.

Igaüks meist võib kokku puutuda inimtornaadoga – töökaotused, lörriläinud suhted, eksamisess jne. Kui Sa tead, mis on inimtornaado, siis tead ka kuidas käituda.

Inimtornaado paiskab õhku täiesti ootamatult süüdistused, millel puudub igasugune argumentatsioon. Süüdistustes kasutatakse emotsionaalseid väljendeid ja tihti peale süüdistused on erinevatest valdkondades, ehk Sind võidakse süüdistada kogu maailma muredes. Sellise käitumise juures EI TOHI mingil juhul seda isiklikult võtta. Inimtornaadole tuleks vastata võimalikult konkreetselt ja argumenteeritult ning nii vähe kui võimalik. NB! Kaitsma hakkamine võib vastupidise mõju anda – see on signaal, et järelikult on Sul põhjust ennast kaitsta = oledki süüdi.

Üldiselt on inimtornaado järgmiseks päevaks maha rahunenud ja vabandab oma eelneva käitumise pärast. Mõtle kui palju kahju võib teha see, kui Sa ei tunne inimtornaadot ära – Sa võtad asja isiklikult solvudes ise sellest ja pärast tornaado vaibumist mõistab ka inimene ise, millega ta hakkama on saanud...

Tuulevaikset nädalat :)

Süda on parim indikaator

Sügisel läksin lõpuks tsiklilube tegema. Eluaeg on tsiklid meeldinud... eluaeg olen neid ka kartnud...

Sõpradega, kellel on tsikkel olemas, sai koos sõitmas käidud... Mmmmm...Tõesti super mõnus on tsikliga sõita, ainult mitte ise sangas olla :$ Enne eksameid oktoobri alguses sai nii usinasti harjutatud, et kukkusin ja lisaks rattale läks ka pöidlaluu.

Otsustasin nõrgema tsikliloa teha. Täna läksin siis meenutama tsiklisõitu. Jalg värises all nagu tallesaba. Töristasin vaikselt platsil ja tegin jälle lolli vea. Tundsin, et oleksin ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele. Pärast otsust loobuda A-katist tuli südamesse rahu. Sõiduõpetaja nentis, et tsiklisõitu ei saa sundida. Üks teine neiu oli platsi kõrvalolevast mullahunnikust üle sõitnud otse haiglasse. Nüüd siis ka kardab tsikliga sõita.

Üldiselt ei poolda loobumist, kuid olen oma otsusega rahul. Oskan ennast ka ilma tsiklita lõhkuda ja alati on lootus, et sõbrad võtavad selja taha (Varustus ju olemas) :)

Naised ja tehnika

Eile sain endale uue telefoni. Ilus on :) Õhtul kodus vaatasin põhifunktsioonid üle ja siis kadus suurem huvi seda edasi näppida ära. Töökaaslane kõrval vesistab 7000 ja 9000 EEKiseid telefone: "Mmmmm, kus siis näpiks..." Ütlen enda ja paljude kuuldud naisolendite mõtete põhjal, et ega tehnika ja naised tõesti väga kokku ei sobi.

Vanas telefonis on 161 kontakti. Enda sim-kaardi tühjaks ei tahtnud teha ja väntasin teenindusse. Laua taga istus NAINE, kes teatas, et osadel Samsungidel (sh minu vanal Samsungil) saab ainult ühe kaupa numbreid kopeerida, aga tema küll ei julge katsetada - äkki läheb veel nihu. Vot täpselt, mul on ka iga kord selline tunne kui hoian tehnikat käes, mida ei tunne: "Äkki läheb veel katki!"

RPRis räägiti GPSi koolitusest. Otsustati - "noh, las igaüks näpib seda natuke ja siis ongi selge. Kõige parem koolitus." Näpin ma jah seda!?!? EI julge ju, kustutan veel midagi ära... :S Psühholoogia koolitusel jagas koolitaja oma vestlust mehega, kelle laps oli 1kuune: "Ma tulin töölt koju ja naine pani mind last vannitama. Ja kui ma seda tulnukat vanni kohal hoidsin, siis arvasin, et ta läheb katki."

Nii nagu osadel meestel on paaniline hirm hoida alla 0,5 aasta vanuseid lapsi (ei kanna veel pead), nii on naistel väljaarenenud hirm tundmatu tehnika osas. See on loomupärane nagu vastikustunne madude (jm usside) vastu.

Tahaks reisida...

Meeldiva üllatusena avastasin, et suve kuu on ukse taga ja juba mai lõpus sõidan Prantsusmaale ... Ehhhh, leiaks ainult sponsori, kes laseks mul õppida ja reisida :)

Läbi orkuti ja listi sain päris mitu head pakkumist ööbimiseks Pariisis. Nüüd siis lähengi 29. mai Pariisi. Sealt edasi toimub mul nädalane EL projekt Saint Etiennes. Pärast seda ühinen oma Iraani sõbra rännakuga mööda Pilrigm path of El Camino de Santiago Compostela. Ja lõpus sõidan vaatama kuulsat Taize noortekloostrit (mitte et ma ise plaaniks nunnaks minna, aga kui sealkandis juba olen, siis peab seda hingematvat ilusat loodust ja mäeahelikke vaatama ju minema) - pildid Taize küla :).


Kui ma mõtlen oma reisile, siis tahaks veel ja veel reisida ja maailma näha. Sügisel plaanin III nädalaks Vietnami minna ja USA vanemadki on pikalt külla kutsunud. Ehk õnnestub ka seal käia....

Njaa, oma stabiilsuse otsingul lähen teinekord vastuollu endaga - tahaks palju reisida. Tahaks reisida, kirjutada ja koolitada ja vot siis oleks tore :)

Vaese inimese asi - kui raha on, siis aega pole ja kui aega on siis raha pole :D

Integratsioon kontoris

On olemas 2sugust integratsiooni - I neist on selline, mida tööandja soosib (ühised (vabaaja)üritused) ja II, mida tekitavad töötajad ise.

Stephen Covey toob oma mõtiskluses "The 7 habits of highly effective people" kuuldavale äratuntava situatsiooni - töötajad arutavad omavahel kui nõme üks või teine ülemus/ kolleeg on. "Kas Sa tead mida Mart eile koosolekul ütles?" "Tead, mulle jäi silma kuidas ta ... !" Ja inimesed kasavavad kokku lisades omalt poolt veel lisaks midagi. Nad leiavad ühise keele, mis ühendab neid.

"Sa ei saa muuta tuule suunda, kuid Sa saad õiged purjed üles tõmmata!" on öelnud keegi tark inimene. Ja ikka kipuvad inimesed võitlema tuuleveskitega Don Quijote kombel. Ja siit eristuvadki inimesed - need kes jäävad nõiaringi ja integreeruvadki üksteisega läbi destruktiivse tegevuse (teiste kritiseerimine) ning inimesed, kes üldjuhul arenevad edasi tõmmates õiged purjed üles.

Kas minu kriitika teiste suunal ehitab kedagi/midagi üles? Muudab see maailma paremaks? Äkki tasuks suunata pilk sellele, kuidas selle sama energiaga saaksin kuidagi edasi liikuda?

Mehe kes käituvad kui naised....

Meil on tütarettevõte, mille üks omanikest (mees) on emotsionaalne nagu naine. Kurnav on koostööd temaga teha. Kokkuleppe alguses teed omaaarust selgeks mis üks või teine otsus sisuliselt tähendab (iga otsus tähendab mingit kulu). Otsus võetakse vastu ja kui siis reaalselt on vaja oma kohuseid täitma hakata, siis hakkab plõksima ja taganema oma otsustest. Siis on aga juba hilja, otsused tehtud.

Ja siis ongi tunne, et taod peaga vastu lauda ja Sa ei suuda talle kuidagi selgeks teha olukord - ei preventatiivselt ega siis kui lõikuse aeg on. Ja vot selle inimesega ma ei oska suhelda. Milleks kõik need emotsioonid?!?

Raha küsimine!

"Raha küsides aja silmad ümmarguseks ja käitu nii nagu see oleks loomulik, sest see ongi loomulik!"

Raha küsimine on üks ebameeldiv tegevus. Kuidas küsida ja mis on õiglane summa jne. Antud nõu/ lause ütles üks R ja minu ühine tuttav, kes on vabakutseline olnud viimased paarkümend aastat.

Sinu aeg on Sinu kulu. Kui Sa seda rakendad kellegi teise huvides, siis on igati loomulik, et selle eest ka tasu küsid - keegi peab selle eest ju maksma. Kuna inimestel on erinev väärtuste tunnetus (elatustase jms), siis tekibki ebameeldivus summa määramisel. Nt kui käisid koolis, siis ilmselt oli harjumatu Sinu jaoks iga päev sama suur summa välja käia lõuna eest, mis Sa täna, töötava inimesena teed. Väärtused devalveeruvad.

Ehk kui inimene mingi teenuse Sinu käest ostab, siis tegelikult on ta teadlik, et sellega kaasneb väljaminek. Kui raha küsides kahtled, siis kahtleb ka maksja, kas tasub. Tegelikult aga kui turgu solgid ja teed alla omahinna tööd, siis kõigele lisaks puudub Sul motivatsioon asja hästi teha. Sa teadlikult kulutad sellele minimaalselt ressurssi (aeg ja energia), et tegeleda "õiglaste" asjadega. V. a sõbrad jm lähedased, millega kaasneb emotsionaalne väärtus :)

PS! Kleindid, kes alustavad juttu - see on lihtne ja vähe teha, lähevad üldjuhul kõige kallimaks (või vähemalt ületavad esialgset mahtu).


**** Ma tahan oma Samsungi välja vahetada (ei lase palju elementaarseid funktsioone teha) Nokia vastu (EDEV - st ilus, lihtne ja võib olla kasutatud) - kui tead, võid pakkuda ;)

Ega meestel ka kerge pole...

Lisaks teatas mu ema pärast mu ninatraumast kuulmist: "No miks Sinuga ALATI midagi juhtub?!?!"

Tõsi ta on, et R (vanem vend) on hulka vähem traumapunkti sattunud (või üldse midagi juhtunud), ärritas tohututlt see absolutistlik väide "ALATI". Kui kodus istuksin, siis ilmselt ei juhtuks midagi. Kuid siiski kunagi ei saa absolutiseerida (ALATI).

Päris tihti võib sellist asja näha paarikeste vahel - kui naisel lõpuks midagi üle viskab, siis tuleb: "Sa ei pese KUNAGI enda järel nõusid! Sa jätad ALATI mustad sokid vedelema!" jne. Ja kirsina hakatakse vanu asju meenutama ja minevikus kaevama.

Dalai Lama ütles kuldse lause: Lahkarvamuste korral oma armastatud inimestega, tegele ainult hetkesituatsiooniga.

No ja kui mul tegi tuju sapiseks see harv kord, mida siis mehed peavad tegema?!?

Sinised silmad - Aloe aitab

"Vaene laps, kas Sa olid väga kaua oimetu?" oli mu ema küsimus kui mu siniseid silmi nägi.

Eelmisel nädalavahetusel (st mitte sel) käisin Rõuges külas, kus oli batuut. Muidugi oli mul vaja seal meelde tuletada saltosid. Ebakindlus ja hirm on esimene märk, et seda ei tasuks teha. Lõppes sellega, et lõin nina vastu põlve ära. Korra oli valus, aga see oli hetkeline. Panin küll külma peale, aga nina läks pisut paiste. Ülejärgmisel hommikul ärgates olid ka silmaalused sinised. Hommikul helistasin sõbrannale-perearstile - mis tegema pean. Too ütles, et seda ta arvas ja eks ma oodaku 3 nädalat, siis olen jälle ilus.

Elagu kosmeetika, millega sai suurem osa peidetud. Ööseti hakkasin peale panema Aloe Geeli (http://www.aloevera.ee/index.php?lang=ee&cat_id=23). Teadsin küll, et Aloe on üks erakordne taim, aga tuleb tõde tunnistada - imeliselt aitas. Paistetus oli järgmiseks päevaks läinud ja sinised silmaalused hakkasid märgatavalt paranema. 1,5 nädalat (praegu on nädal möödas) ja ma pakun, et siis on kõik kadunud.

Kui talvel tuli nohu (nina oli kinni ja uimane oli olla, pea tahtis lõpuks lõhkeda), siis määrisin sedasama salvi ninna. Tunnikese pärast peale uinakut oli nina lahti ja enesetunne oli parem. Taaskord - mitte 2 nädalat (nagu meditsiin ütleb), vaid paar päeva ja tagasi trenni :)

Kuna olen erapooletu Aloe toodete tarbija, siis julgen seda avalikult soovitada. Tekitab küll skepsisist, et üks asi aitab nii palju, aga küsi oma vanaema käest, too kohe ütleb mis imeline taimeke see on. Antud geeli tasub suve läbi autos/käekotis kaasas kanda ((päikese)põletused, marrastused, sinikad, paistetused jms).

NB! Kui Sa Aloe toodet ostad, siis jälgi, et sel oleks Rahvusvahelise Aloe teadusnõukogu märk: (http://www.world-of-aloe.com/images/iasc_guetesiegel.jpg) Enamus poodides (ja ka apteekides) müüdav kraami on lihtsalt lisatud näpuotsaga aloed. Aloe on see, mis parandab, mitte muu kraam.

Eelistused muutuvad

Lõpetasin just sushi söömise .... Mmmmmm. Kui ma esimest korda Sushit sõin, siis jättis see mind suhteliselt ükskõikseks. Nüüd aga teen seda ise ja naudin...

Aga eks osade asjadega (nii toitude kui tegevustega) on see paradoks, et mingil hetkel eelistused muutuvad. Praegu naudin isegi koristamist ja nõudepesu, sest nii hea on näha kuidas kõik puhtaks läheb. Ja puhtus on ilus :) Söögitegemisest rääkimata - see on mulle juba plikana meeldinud, kuid praegu meeldib mulle isegi kartuleid koorida. Vaataks ma telekat, siis meeldiks ka triikimine (st siis ei peaks lisaaega kuskilt otsima). Söögitegemine on üks mõnus stressimaandamise viise. Protsess on mõnus ja ka see, et sööjatele see maitseb :) Olen "unistanud" ka kokaametist - vahi kui tore. Kuid aru tuleb anda, et eks ma sel juhul sellest vaimsetest väljakutsetest puudust hakkaks tundma.

Eelistuste muutumisest veel - kuidas aru saada, et naine hakkab vanaks jääma? Ta eelistab mugavust ilule. Mu ema on maast madalast rääkinud, et konts teeb naiselikuks. Madal jalanõu teeb kõnnaku karuseks. Nädalavahetusel oli ema nii õhevil oma uutest kingadest, mis on jalas nagu sussid. Ja mina tunnen ennast jätkuvalt paremini kontsaga ...

Inimeste igipõline dilemma on piiramatu fantaasialend ja piiratud ressursid. Oleks piisavalt aega, küll siis tegeleks vaimsete väljakutsete, trennitegemise, söögitegemise, koristuse, triikimise, riiete parandamise ja õmblemisega jne :)


Ehh, küll on ikka tore naissoost olla ... saab ilusaid ja häid asju teha :)

Vihmase päeva fond

Ma imetlen oma vanatädi (üle 80. a), kelle mees ja kaks last on surnud, kuid kes ootab alati endale külla ja pakub siis maailma kõige paremat "kasukat", marineeritud seeni ja tursamaksa saiakatet jm. Ta elab 2-toalises korteris üksinda, liigub vaevaliselt. Aasta tagasi pani pakett-aknad, tegi remondi korteris, lisaks on matuseraha kõrvale pannud (koos paarikuise korterimaksude jms) ning toetab ka ühte lähedast inimest aeg-ajalt rahaliselt. Seda kõike pensioni eest. Teine vanatädi tuiskab energiliselt ringi õpetades kõiki, et liigutama peab.

Ja siis on kari noori inimesi, kes nutavad - küll üks ja teine asi on pahasti. Tead mis - kunagi ei ole täiuslikku olukorda. Alati on midagi puudu ja midagi viga.

Siruta oma käed ette ja nüüd plaksuta hästi tugevasti! See oli 4 miljoni tegevus:
1. Sul on silmanägemine (nägid seda lugeda);
2. Su käed (jm lihased) liiguvad;
3. Su kõrvad toimivad - Sa kuuled ju oma plaksutust
4. Su närvi töötavad, sest kui piisavalt kõvasti plaksutad, siis tunned seda oma peopesasdes

Alati on muresid ja alati on rõõme. Nüüd on inimese valida, kas ta eelistad pigem nutta oma elu maha või tunda elust rõõmu ja kasutada ära seda rõõmu, mis tal on. Mina näiteks ei jaksa masenduses olla - väga väsitav on. Kuidas Sinuga on? Tead, et nagu raha teeb raha, nõnda teeb rõõm ja naer rõõmu-naeru?!? Mõistlik oleks kasvatama hakata oma "Vihmase päeva fondi", et vajadusel saaksid ka kõrvalseisjale naeratust laenata kui tolle fond on tühjaks tehtud.


You may never had the best day of your life, you may have it today/tomorrow ;)

:)

Mõne inimese seltskond mõjub kohe kuidagi eriti soojalt ja turvaliselt. Sa lihtsalt tead, et võid teda usaldada ja kindel olla :) Ta annab palju jõudu (v-o seda ise teadmata) kõik raskused ületada :)

Toodud pilt on (ilmselt) kõige ilusam pilt, mis ma saanud olen ... peegeldab soojust ja harmooniat ja kõike ilusat :)


http://www.youtube.com/watch?v=f7UVoUW-xw8