Monday, August 17, 2009

Kust jookseb piir?


Lahkuminekust üle saamiseks on parimaid viise sporti teha. Üleliigset vaba aega pole, emotsioonid elad välja ja tagatipuks saad ka ise vormi. Sellele on aga ka omad ohud – Sa võid lõksu sattuda. Minul tekkis spordisõltuvus. Koormustesti tulemusena olen nüüdseks “naisatleet” ja mul on 33% lihasmassi keha kogumassist.

M-ga suheldes (meesterahvas), kes on ka sinna samasse auku kukkumas, tekib kohati hirm. Temal on aga põhirõhk toitumisel. Kuidas viia rasvaprotsent võimalikult alla. Kui ma mõned aastad tagasi ei saanud üldse aru meestest, kes enda välimuse eest nii väga hoolitsevad (rohkem kui enamus naisi), siis viimasel ajal on mul selliseid tuttavaid aina enam tekkinud (alustades kasvõi oma endisest, kes oli endine kulturist. Tema kõrval polnud mingit probleemi vaevata ilus ja vormis olla – ta jälgis lihtsalt nii palju enda söömisharjumusi).

Nüüd aga tekib endal hirm – kust jookseb piir igasugustel dieetidel ja söömiskavadel ning sporditegemisel. Sporditreenerist sõber ütles Fazeri musta leiva kohta, et see teeb paksuks…

Kuna ennast näed ikka läbi kõverpeegli, siis ei tea kunagi tegelikku olukorda. Suheldes inimestega, kes on spordi-pringikeha maailmast tekib ka endal tunne, et kas peaks eriti ranged piirangud peale panama…

Hiljuti tegi laojuhataja mulle ilusa komplimendi – kondihunnik (seda parimas tähenduses). Samas jälle olen kõike muud kui kondihunnik. Küllap inimesed näevad teisi vastavalt enda maitse-eelistusele.

No comments: