Kui ma pärast 2,5 nädalat tööle naasesin, siis tervitas mu rüperaal mind väga meeldejäävalt – kõvaketas lendas vastu taevast. Appi tuli kolleeg, kes 1 a IT-kolledžis on õppinud. Kuna Safe Mode’iga sisse ei saanud võttis ta recover teekonna ette. HP-l aga recover tähendab kõvaketta täielikku tühjendamist ... minul aga tähendas see uut algust :)
Kui mootorattaga sõites pole küsimus, et kas Sa kukud, vaid millal Sa kukud, siis läpaka kasutaja küsimus pole mitte kas kõvaketas lendab vastu taevast vaid millal? Eile ostsin endale siis arvutivälise kõvaketta. Ka loll õpib ... oma vigadest :D
Täna hommikul tulin autoga tööle (enne käisin rattaga). Autot käivitades jäi aku tuli põlema ja järsku tuli juhtmete kärsakat... ja siis paksu suitsu kapoti alt. Genekas läks läbi. Venna autoga tööle jõudes (täna vaja linnast uus kõvaketas tuua) panin läpaka sisse ... Iti poiss oli oma booti plaadi sisse unustanud ja valik, mis mulle vastu vaatas ei tundunud esmapilgul sugugi lilleline. Ehhh, see vaatepilt võttis korra rahu südamest. Aga õnneks on siiski siiani kõik korras...
Tundub, et mul oli lihtsalt nii tore reis, et nüüd hoitakse asja tasakaalus... :)
No comments:
Post a Comment