Mõni päev võiks vahele jääda…

Murphy ei sure kunagi.

Eile õhtul sain kell 00.30 magama ja pave algas 6.30. Tööle jõudes avasin postkasti, kus oli Hispaania tehas suure üllatuse valmistanud – raskeveose (60 kg) olid nad lennukulleriga teele pannud, mitte maismaad mööda nagu oli meie kokkulepe. Lennukuller tähendab siis sellise saadetise puhul 5kohalist arvenumbrit (ja kaugelt mitte ainult 10 000 EEK). Ehk transpordihind on 54 korda suurem kui toote omahind. Südame alt võttis jahedaks. Hingamine normaliseerus pärast seda kui kullerfirma näitas üles inimlikkus ning tegi miinimumhinna, mis nad üldse said (enda jaoks siis miinusega). Muidugi apelleerin, et tehas vahe kinni maksab, kuid antud firmale oleme väike klient.

Edasi kulges samas taktis. Üks meie suurimaid edasimüüjaid teatas, et kampaania algab nädal varem. Osa kaubast välismaal hetkel ootamas transporti. Siis tuletas mu oma juriidilise keha raamatupidaja meelde, et homme on aastaaruande esitamise tähtaeg = peale tööd koju ruttu täitmata jäänud aruandeid vorpima.

Meie autojuht jagas minuga oma emotsioone kuna ei saanud teda lasta puhkusele (hakkas üks hetk oma puhkuseaegu vahetama ja teab küll tingimusi).

Ja tagatipuks läks mu seeliku lukk katki. Alguses piisas rinnasildi taga olevast haaknõelast, kuid ühel hetkel jäi väheseks. Võtsin autost nõelakoplekti (mis on alati kaasas) ja läksin WCsse seelikulukku kinni õmblema. Poole peale jõudes tegi nõel krõks ja pooleks ta oli (PS! Liiga jõuliseks õmblejaks ennast ei pea).

Jätkuvalt usun, et järelikult on mul nii võimas kogemus olnud, et asi on vaja tasakaalu viia! 


PS! Lennukiga tulnud Hispaania kaubast oli osa katki :D ja saaga jätkub…. (praegu ei oskagi muud teha kui ainult naerda)….

Elu kui jalgrattasõit!

Rattasõit on nauditav kui oskame käike vahetada. Mu sõber käis aastaid tagasi oma elukaaslasega Lõuna-Eestis rattamatkal. Päeva alguses jagas sõber neiule soovitusi sadulakõrguse osas ning sõitu alustades mis käiku kasutada võiks. Söekalt vastas neiu: "Ega ma esimest korda ratta seljas ei ole!"

Pärastlõunal tahtis ta alla anda: "Ei jaksa enam!" Inimloomuses on käituda seni kaua ebaratsionaalselt kuni pole enam muud võimalust. Ehk neiu lasi lõpuks sadula õigele kõrgusele panna ning võttis kuulda nõuandeid käiguvahetuse osas. Õhtul lõkkeääres lõõpis koos teistega, et küll oli tore päev.

Tegelikult on iga päev samasugune olukord. Suhtumine - "ega ma esimest korda seda tee!" Kui Sul ramm hakkab lõppema, siis mõtle, kas ehk kasutad „vale käiku“ või on Sul kala juba lähteandmetes (sadula kõrgus). Kui Sa 24nda käiguga alustad sõitu (kallakul), siis pole ime, et Sa ei saa nii kiirelt kohalt minema. Vaadates protsessi ning lähteandmed üle võid avastada mooduseid kuidas ratsionaalsemalt käituda. Ja endalegi üllatuseks jaksad lõpuni vastu pidada. Ja kes teab, ehk on kõrvalseisja sõbralikud soovitused mõistlikud?!? ;)

Eesti mees on nagu kartulipuder ja hakklihakaste ...

...lihtne ja Eesti maitsele sobilik!

Ma tean, et leidub üks hulk naisolevusi, kes kortsutab selle peale kulmu ja ütleb: "Pole päris nii!" Ükski asi ei ole 100%.

Eks igaühele meeldib aeg-ajalt restoranis käia ja mekkida eksootilist rooga, kuid omane on ikka Eestimaine. Ma tean 1 inimest (naissoost), kes teatas, et tema küll kartulipudrust puudust tundma kunagi ei hakka, kuid seni ajani pole kohanud Eestlast, kellele kartulipuder ei maitseks!

Loodan, et suguõed, kes väljamaa "rooga" mekivad jõuavad varsti äratundmisele, et Eesti Kalevipoeg on kõik see sobilikum tema maitsele.

V-o on see ealine iseärasus, kuid reisidel käimine on selles kontekstis nagu restoranis laua taga istudes - vaatan menüüd ja ei kipu kõike seda eksootikat proovima :)

Taize

Kuna Ekspressi lisas Kohver ilmub suve jooksul mu reisikirjeldus Taizest, siis ei hakka ma sellest siin eraldi kirjutama. Toon ära selle lisaosa, mis Ekspressis ei avaldu ;)

Taize (hääldus desee) on mäepealne väikse Kesk-Prantsusmaa külake, kus asub rahvusvaheline noorte kommuun.

Taizésse tullakse üle kogu maa (Koreast, Austraaliast, Malaisiast, Puerto Ricost, Kolumbiast, Californiast, Portugalist, Iirimaalt + muud EL maad). Nädala alguses oli tulnud kommuuni paariks päevaks ka Hiina underground kogudus.

INTERNATSIONAAL
Uus-Meremaal tuleb ajalugu valikainena sisse alles keskkoolis. Kui ühe austraallase käest küsiti, et kas Sa tead, kes on Napoleon Bonaparte, siis vastuseks tuli: „Kas ma tõesti näen välja nagu kollase ajakirjanduse lugeja?” Koolis õpetatakse neile: „Euroopas on kultuur – meil on ... sport! Euroopas on kunst – meil on sport! Euroopal on ajalugu – meil on sport!”

Üks Saksa noormees ei lasknud end segada faktist, et ma ta jutust aru ei saanud (ma ei räägi saksa keelt) ning rääkis pikad jutud maha. Purjus ta ei olnud. Silmavaade oli selge ja suitsetada oskas – tundus, et ei olnud ka „Kukuuuu“.

Arenenud ühiskonnas ollakse nii targad, kuid seda nad pole veel läbi ampsanud, et kartulikrõpsud ja rohke suhkru tarbimine erinevate vedelike näol ei langeta kehakaalu. Naised on nõnna jämedad. Üldiselt naise ametipositsiooni tõustes tõuseb ka tema kehakaal. Ma saan aru, et naine pärast mitme lapse sünnitamist omandab väheke teised vormid, kuid kui noored tüdrukud on juba nii loppis, siis kuhu nii jõutakse. Pole siis ime, et mehed hakkavad omasooihalejateks. Nagu üks Prantsuse poiss projekti ajal kurtis, et nende ühiskonnas välist poolt ei peeta miskiks, tähtis on vaimsus. Tema siis tundis ennast kergelt ühiskonnaheidukuna kuna hindas visuaalset atraktiivsust (jõusaalist läbikäinud jellitüüp, kes kandis liibuvat särki, mis tõi rinnanibud välja). Mehed, mina teie asemel takistaks Eesti jõudsat arengut!

Taizes oli kõik läbimõeldud. Nt laupäeva õhtul oli teenistus küünaldega – igale sisenejale pisteti küünal pihku. Lisaks ilule oli sel ka praktiline väärtus – eelnenud õhtusöögil pakuti oasuppi (kui kõhutuuleke puhus vaikselt, siis küünlaleek eemaldas õhuliikumisele kaasneva lisa).

Kordaläinud inimesed (Taize)

ERITI KORDALÄINUD INIMESED
Nadia – Saksa jurist, kes meenutas Julie Andrewsi „Helisevast muusikast”. Tõeliselt soe ja armas neiu.

Vanessa Kolumbiast, kes oli Erasmusega tulnud Saksamaale aastaks õppima. Kuigi ta üle 10 sõna inglise keeles suurt ei rääkinud oli ta eriti soe ja tähelepanelik. Õhtuse tee ajal (mõnus sotsiaalne kogunemine õhtuti söögiplatsi lähedal) astus ligi. Esimese korraga õppis mu nime ära. Pärast seda kommuunis kohtudes alati märkas ja naeratas, söögikordade ajal kutsus enda juurde jne.

Michel UK-st – ca 50ndates avatud suhtumisega katoliiklane, kes pidas kodutute varjupaika. Rändas palju ja temaga oli huvitav rääkida.

Mu reisi märksõnaks on taaskord toredad inimesed. Isegi lõpp kinnitas seda. Riia Tallinn lennul hakkas muga rääkima R, kelle kaksikvend elab Vietnamis (sügisel tahame R-ga minna Vietnami). Kak ras! :)

Erilisi hetki!

Törtsuke elektrit!

Lambipirn ilma elektrita on kasutu. Isegi siis kui paned selle võru külge mõne vääriskivi jääb see ikka kasutuks ilma vooluta. 24/7 ringi tormates võime silmist kaotada oma vooluallika.

Mis paneb Sind särama vooluvõrgus oleva pirni kombel? Mis on Sinu vooluallikas? Sa võid pirni asetada küünla lähedusse, panna ta külmkappi, teki alla sooja vms, kuid see ei hakka seal põlema. Staatilise elektrit kasutades kipub see olema kahtlane – kui see ennast maha laeb, siis on jälle pirn kustus. Nagu pidudel käimine – korra võid funki saada, kuid see kipub olema ajutine.

Millal Sa aja maha võtsid, et kontrollida, kas oled vooluvõrgus? Kas Sul on igapäevane törtsuke elektrit menüüs?


Särtsakat nädalat :)

Tõeline proovikivi!

Kui ma pärast 2,5 nädalat tööle naasesin, siis tervitas mu rüperaal mind väga meeldejäävalt – kõvaketas lendas vastu taevast. Appi tuli kolleeg, kes 1 a IT-kolledžis on õppinud. Kuna Safe Mode’iga sisse ei saanud võttis ta recover teekonna ette. HP-l aga recover tähendab kõvaketta täielikku tühjendamist ... minul aga tähendas see uut algust :)

Kui mootorattaga sõites pole küsimus, et kas Sa kukud, vaid millal Sa kukud, siis läpaka kasutaja küsimus pole mitte kas kõvaketas lendab vastu taevast vaid millal? Eile ostsin endale siis arvutivälise kõvaketta. Ka loll õpib ... oma vigadest :D

Täna hommikul tulin autoga tööle (enne käisin rattaga). Autot käivitades jäi aku tuli põlema ja järsku tuli juhtmete kärsakat... ja siis paksu suitsu kapoti alt. Genekas läks läbi. Venna autoga tööle jõudes (täna vaja linnast uus kõvaketas tuua) panin läpaka sisse ... Iti poiss oli oma booti plaadi sisse unustanud ja valik, mis mulle vastu vaatas ei tundunud esmapilgul sugugi lilleline. Ehhh, see vaatepilt võttis korra rahu südamest. Aga õnneks on siiski siiani kõik korras...

Tundub, et mul oli lihtsalt nii tore reis, et nüüd hoitakse asja tasakaalus... :)

Naistejutud

Jagan kogemust. Kui juhtud olema aktiivne/spontaanne naisolevus, kes tahab hea välja näha ka ekstreemsemates olukordades, siis soovitan Loreali waterproof tooteid. Olen proovinud teisi firmasid (sh professionaalse make up'i firma veekindlat ripsmetušši), kuid need kõik on alt vedanud.

Loreal on ainus, mis on päriselt kah veekindel - ükskõik kas saunas, wake'i sõites, mootorattaga sõites (kui tuul kiiresti vihiseb, siis toob pisara silma) jne.

Kuna ma ise hindan selliseid soovitusi, siis jagan seda ka teiega :)

Mehed koristamas

Isa oli üksinda kodus ja otsustas mitte koristada. Põhjus oli iseenesest väga adekvaatne - koer ja vanaaisa teevad nagunii kohe varsti jälle mustaks. Juba Tammsaare kirjutas oma "Tõde ja Õigus" meeste ja naiste töö erinevusest. Naise töö tulemus kaob koheselt (teed süüa, toit süüakse kohe ära, koristad, läheb varsti jälle mustaks). Andres seevastu nägi vaeva, kevadel külvas, sügisel lõikas. Nägi resultaati ja töö viljast elas terve pere pikka aega ära.

Prantsusmaa

Eestis tagasi. 2,5 nädalat olin Prantsusmaal. Ilmselt oli see nii super reis, et oli vaja lõpetada meeldejääva seigaga – eile oma tööpäeva alustades pärast puhkust lendas kõvaketas vastu taevast ja pm kõik failid läksid parematele jahimaadele. Kuna ma ei teinud regulaarset back upi, siis ilmselt oli mul vaja uut algust kõigele :D

GENERAL
VÄGA vähesed oskavad inglise keelt. Vahet pole kas naeratad ja lalised lapse kombel või räägid inglise keeles, suurt nad Sust aru ei saa.

Hiljuti võeti Prantsusmaal vastu tore seadus – alla 26. aastased EL kodanikud saavad kas soodsamalt või siis tasuta (nt Louvri põhinäitus on tasuta vm muuseumid/kunstinäitused või siis soodsamalt; transport kuulub soodustuse alla).

Kell on 1 h taga.

Tänava söögikohas/restos maksab tavaline pasta 13,5 EUR.

Koertel on oma ekskremendi plats – asfaldile on joonistatud kakav koer koos noolekestega platsi poole. Plats ise on ca 4 m2. Ilmselt on Prantsusmaa koerad nii intelligentsed, et peremehe seletuse peale hakkavad hädale ettenähtud pisikese platsi peal.

Vana süsteemi järgi on autode numbrimärgid eest valge ja tagant kollase taustaga. Uue süsteemi järgi on mõlemad valged.

Prantslased on rahvuslased, eelistades oma jutu järgi enim Peugeot, kuid tänavapildis torkab siiski enim silma Citröenid. Alles siis tuleb Saksa raud. Kuna ruumi on vähe, siis kasutusel on suuresti ahistaja autod (st 2 uksega).

Autot parkides ei jäeta käsipidurit peale. Autoid parkides (üksteise taha) ei priisata ruumiga ja kui keskel olev auto tahab välja saada, siis ta nügib ees ja taga olevaid autosid seni kuni välja mahub.

Prantsusmaa vol 2

Prantslased ei ole harjunud internetiga. Nt Kesk-Prantsusmaal Taizésse minnes küsisin teed ühelt Prantslaselt, kellega koos läksime kohaliku riigiasutusse. Seal küsisin internetti ja mees teatas, et seal ei ole netti. Pärast pikka usutlust tuli välja, et säherdune loomake elab küll neil majas. See oli aga „igivanas” kastis (pakun, et meil oli 90ndatel selline kast kodus) ja liikus üliaeglaselt.

SNCF (Prantsuse raudtee) – see firma streigib kõige enam, sest Prantsusmaal on rongi infrastruktuur tõesti hästi arenenud ja sellest tulenevalt on töötajatel jõudu.

Busside pingiread on ülikitsad – justkui kääbustemaaga oleks tegu.

INIMESED
Prantslastega võib alati rääkida toidust – nad elavad selleks, et süüa. Põhja-Euroopa jm sellelähedased kodanikud võivad tunduda kohati barbaaridena, kuna nad söövad, et elada.

Kui prantslased keskenduksid rohkem tööle, siis nad ei peaks nii kaua tööl aega veetma. Suur osa päevast kulub sotsiaalsele vestlusele (Austraallanna, kes on 2. aastat Pariisis elanud).

Prantslaste töökorraldust kajastab ka projekti programm 3 – 4 tegevust päevas ja seegi ilma kellaajata. Eelmisel päeva lõpus mainiti hommikusöögi aeg.

Prantsuse naiste stiili eripäraks on kõrged saapad. Eestis on ka, aga mitte sooja ilmaga. Neil on lühikesed püksid ja seelikud kõrgete saabastega (ka ca 25 kraadi juures) – ilu nõuab ohvreid.

Kui prantslasel on probleem, mis nõuab väheke suuremat pingutust, siis järelikult puudub sellel lahendus. (Totaalselt vastupidine eeslase suhtumisele – meil on ju internett jm vahendid).

Kui Eestis mootoratturid tervitavad üksteist, siis Prantsusmaal tervitavad tervisesportlased üksteist.

Ema õpetas meid – kui kellegi poole pöördud, siis alustad: „Vabandage/ Excuse me ... .” Prantsusmaal aga oli alguses tervitus ja siis põhjus.

We are angels to pople we meet!

Boa tarde!

Oma viimase n2dala veetsin Kesk-Prantsusmaal m2gises kylas Taizes - rahvusvahelises noortekommuunis. It's about people. Mulle meenus siin olles yhe Iraani pereonnapea ytlus, kes v66rustas mind oma kodus kui ma olin l6ksus Aserbatsaani ja Iraani piiril. Kylaline meie kodus on valguseks. Ja nii ongi - iga uus inimene, kes tuleb meie ellu on aken. Hetked, mil me jagame elu ja hapnikku teisega, j22b midagi meisse. Iga uue inimessega avaneb meile uued v6imalused - uued tuttavad\s6brad, uued pakkumised, koost88suhted, lahendused ja m6tted. Mida rohkem on aknaid, seda rohkem on valgst Su elus.

Michel (from UK) t2iendas Iraani perepea m6tet - me oleme inglid inimestele, keda kohtame. Endalegi m2kamatult aitame neid (naeratusga kinkides j6udu, kuulates aitame n2ha lahendusi, jagades m6tteid toetame ja julgustme, teinekord pakkudes r2ndurile 6htus88ki pakume rohkem kui ainult k6hut2ie jne).

Taizes p2ike paistab ja on sooja ca 30 kraadi.

Soojust sydamesse, et v6iksime tuua rohkem valgust oma ellu ning olla inglid teistele! :)

Bullshit Bingo!

Kas olete mänginud Bullshit Bingot? Tegemist on ajaviitega, mida saab harrastada koosolekute ajal. Mänguväljad on täidetud sõnadega nagu nt konstruktiivne, efektiivne, parendama, innovaatiline jne. Iga kord kui kuuled mõnda mänguväljal olevat sõna, tõmbad sõnale risti peale. Saades täis mõne mänguvälja (diagonaalide mäng, nurkade mäng vms), tõused püsti ja karjud "Bullshit".

Kui paljud saad Sina oma igapäevases elus bullshit bingot mängida? Kui palju on Sul sõnu ja kui palju on tegusid? Kui sõnu on oluliselt rohkem kui tegusid, siis you are the "winner" - bullshit bingo winner!!!

On inimesi, kes räägivad/mõtlevad, on olemas inimesi kes tegutsevad (mõtlemata), kuid kõrgem pilotaaž on
mõelda ja tegutseda koos! Ja nii toimubki looduslik valik - unistused täituvad neil viimastel.


What I gave, I have; what I spent, I had; what I kept, I lost.


Sooad tervitused St Etienne'st :)

Big Party

Nädal aega konstantset pidu - päris läbi võtab.

Täna on projekti viimane päev. Koos on olnud Rumeenlased, Prantslased, Poolakad, Kreeklased, Tsehhid ja Eestlased. Väga kõva sotsiaalse poolega on see projekt olnud. Pidu on olnud iga õhtu ja maitsvat seltskonda on nauditud varaste hommikutundideni.

Ma ei joo (alkoholi), kuid sellegi poolest olen saanud viimasel nädalal magama 02.30, 3 tuuri. Muidugi tipp oli kell 4 hommikul. Ja ma ei saa aru, kuidas alkot tarbivad inimesed selle perioodi üle elavad. Eesti grupijuht on kõige suurem müstika mu jaoks. Prantsusmaale tulles oli juba vine all (eelmisel ööl sai magada terve tunni). Siin olles on KOGU AEG (liialdamata) kas siidri või veinipudel näpus, läheb magama 5 või 6 paiku hommikul ja nii terve nädal jutti. Tüüp on muidugi suur, aga nii palju alkot ja nii magamata.... täielik müstika mu jaoks.

Njah, eile olin tubli. Läksin varakult magama - 2st või nii. Magasin kella 12ni välja. Tavaliselt on mul suuri raskusi kella 10ni magamisega (olen varajase ärkamisega), aga tundub, et olin väsinud.

Homsest siis Taizesse kommuuni elu nautima nädalaks (mägedesse). Vaatab, mis seal siis tulemas on.

:)