Mu keha iga rakk on puudutatud rõõmuhormooni poolt :) Minust on saanud täielik trennisõltlane. Kunagi (kuni keskkooli lõpuni) olin täiesti a-sportlik. Kõrgharidust omandades vaikselt sain spordiga. Kõige suurema tõuke andis lahkuminek pikaajalisest suhtest.
Praegusel hetkel käin võimaluse korral 6 päeval nädalas trennis ja tunne on super. Pärast trenni vallandub kehas n-ö heaoluhormoon :) Kuulsin just hiljuti, et naistel pidavat peale sünnitust vallanduma ka n-ö rõõmuhormoon (sel on ka teaduslik nimi), selleks, et naine unustaks äsjaolnud valu ja ta sünnitaks ka tulevikus :)
Ehk
1. Kunagi ära ütle iial (kõik võib/võivad muutuda)
2. Ära alahinda eneseületamist ega sporti heaolutundes ja stressi võitmisel
3. Iga lõpp on millegi uue algus
PS! Roheliste rattaretke kuupäevad on juba välja hõigatud - 8. - 10. mai (http://www.rattaretked.ee/)
3 comments:
Rõõm näha, et keegi naudib sporti samamoodi nagu mina! Stressileevendajana toimib see väga hästi, tujutõstjana samuti :)
Enne, kui asusin sissekannet lugema, lugesin pealkirja ja vaatasin pilti ja mõtlesin, et miks küll sinusuguse ontliku neiu blogis selline kahemõtteline pilt on ;) teksti lugedes sain aru, mida sa ilmselt mõelnud olid, aga esimene üllatus oli päris hea :D
:D Njah, mulle meeldivad jah pildid, mis tekitavad emotsiooni juba neile peale vaadates :P
Post a Comment