Sinine paber mõõdus 6,8x14 cm, millel on Koidula pilt, on madala põlemisväärtusega ja ebameeldiv WC kasutamiseks. Poes olles on omistab see suure väärtuse. Ka inimene on kas madala efektiivsusega töötaja või edasiviiv lisaväärtus.
Üks masin võib teha 50ne liinitöölise töö. Kuid mitte ükski masin ei asenda ühte ebatavalist inimest (autor: Elbert Hubbard). Inimesed kipuvad tööle minema positsioonidele, mis on vastuolus nende isikuomadustega, aga see-eest turvatunnet tekitav – kindel sissetulek. Inimest „tiivustab” eelkõige hirmutunne.
Teiselt poolt tööandja. Tööjõu nappuse tõttu võeti eelneval majanduslikus olukorras tööle enam-vähem asjalik inimene. Pealegi ega tööintervjuu käigus ei pruugigi välja tulla, mis inimesega on tegu. Hakkab pihta mannaga tee „liivatamine”. Ehk kui subjekti (objekti) kasutada ebaotstarbekohaselt, on tema efektiivsus ülimadal. Manna tunneb ennast halvasti, et näe, enne paisusin nii ilusaks suureks ja toiteväärtus oli kõrge, nüüd aga pole must kellelegi tolku. „Liivataja” vastu, et maksan kõrget raha, aga libe on ikka.
Kui terve oma elu kasutada näpitsaid haamri pähe, siis pole põhjust ka kurta, et energiakulu (ressursikulu) on suur, aga tulemus (kasum) on väike. Kui inimene on innovaator (pealehakkaja, ideede generaator), siis pole mõtet teda panna numbritega nikerdama. Ja vastupidi. Stress kasvab mõlemapoolselt.
Siinkohal tõstatan küsimuse – kas katseaja lõpetamine on aids, millest tuleks hoiduda? Kas inimene (eriti noor), kellel on olnud paar töökohta suhtelist lühikest aega, kuulub mahakandmisele? Kas see võrdub kohe püsimatusega või võib see tähendada teadlikut valikut?
PS! See ei olnud nüüd üleskutse, et ruttu, hakake töökohta vahetama ;)
No comments:
Post a Comment