Pühapäeval harjutasin oma A-kati eksamiks ja panin külje maha. Midagi tõsist ei juhtunud - vasaku pöidla luumurd = lubade tegemine kevadel, 4 nädalaks sporditegemine halvatud (+ saunamõnude mittenautimine jne) - käsi küünarvarreni kipsis.
Mu organis oli päris shokis sellest - nii väikse asja pärast nii suured muudatused. Täna hommikul sündisin justkui uuesti. Süda oli täidetud rõõmuga :) Otsustasi tööl hakata jalgsi käima (5 + 5 km). Lisaks plaanin oma ülejäänud käigud teha ka jalgsi. Milline imeline sügis väljas on - värvid, kargus, vahtralõhn, naeratavad autojuhid jne :)
Muide, avastasin enda puhul väga ebameeldiva nähtuse - siis kui vajan teisi enim (kipsis käsi halvab nii mõnedki igapäevategevused, -funktsiooni), hakkasin alateadlikult oma kõige kallimat tõrjuma/vältima. Ilmselt ei tunne ennast hetkel täisväärtuslikuna ja sisse lülitus "kaitsereaktsioon" - igaks juhuks ennetan. Ilmselt see ongi sobiv pinnas erinevate arusaamatuste tekkimiseks.
Igaljuhul ükskõik mis ka ei juhtuks, leidub alati lahendus! Tuleb vaid avatud olla!!!
Päikeselist sügist!
No comments:
Post a Comment