Väärtushinnangud

Ameerika vanemad saatsid lahkumis-jõulukingi. Töökaaslane nimestas seda lühidalt “1000 pisiasja”.

Kuna mu USA emal pole kunagi oma tütreid olnud, siis ta naudib seda rolli. USAs elades nt ostis pidevalt juuksekumme jm vidinat. Nad on nii armsad ja hoolitsevad. Minu jõulupaki sisu oli tepitud valge vest (õhema vatiiniga soojustatud), madalad tömbi ninaga punased lakk-kingad, võtmehoidja, suuremat sorti käevõru, märkmepaber ja paar “energy” kommikest. See oli nii armas žest neist, ometi ei hakkaks ma kunagi neid asju kandma.

Vaatasin vesti ja kingi läbi oma väärtushinnangu. Kinkisin vesti töökaaslasele, kes on praktilise meelega. Tema küsis üllatunult – oled Sa kindel? Miks Sa ise seda ei taha kanda? See küsimus oli nii loomulik.

Kui erinevad on ikka inimeste väärtushinnangud. Ei ole olemas koledaid asju, on vaid teistsugune nägemisviis. Off the record (st laiemalt) - päris tihti olen R-ga arutanud, et miks toodetakse koledaid riideid. Aga tundub, et nõudlust neile on, sest nii palju on neid ja inimesed kannavad neid.

http://www.youtube.com/watch?v=6hzrDeceEKc (lihtsalt hea lugu)