Kaugel inimasulatest, ühes tühjas paigas kukkus alla väike reisilennuk, mille pardal olnutest pääses eluga vaid üks poiss. Kuid, oh häda, kõht läks tühjaks, aga midagi süüa polnud. Nii ta seal nälgis ja ootas abi, kuni 15 päeva pärast ta leiti, näljast nõrkemas. Mis aga kõige enam üllatas päästjaid, oli see, et kõikjal lennukirusude ümber vedeles toidupakke — korralikult pakitud nn. puutumatu tagavara hädaolukorraks, millest väikemees aga ei teadnud midagi. Ta nälgis toidupakkide keskel!
Purjelaev lähenes Lõuna-Ameerika rannikule, siis aga lakkas tuul puhumast ja laev ei liikunud paigast. Möödusid päevad, tuulevaikus kestis visalt. Lõppes vesi. Oli kohutav janu. Järgmisel päeval nähti eemalt aurulaeva ja teatati semafori teel: Palun andke meile vett.
Vastuseks tuli: Hüpake üle parda ja jooge!
Ränk nali, mõtlesid janus meremehed ja saatsid uue palve: Palun andke meile vett, me oleme janusse suremas.
Neile vastati: Hüpake aga üle parda ja jooge!
Jumala pärast, andke meile vett, palusid nad uuesti. Me ei või juua seda soolast vett.
Hüpake üle parda ja jooge; te asute Amasoonase deltas, kus on mage vesi!
Mõelda vaid — asuda mageda vee keskel ja mitte teada seda — ning surra janusse!
Tõin teile 2 tõestisündinud lugu. Kui tihti võib esineda olukordi, kus mõni inimene on "lootusetus" olukorras (n-ö nälga suremas), kuid abi on tegelikult sealsamas tema kõrval. Sina võid seda näha, kas Sa oled valmis teda päästma nälja-/janusurmast? Kas Sinul võib-olla eksisteerinud olukorda, kus oled ise "nälga suremas" - Sa ise ei oska "toidupakke" näha ja teised Su kõrvale näevad seda, kuid ei ütle seda Sulle?
No comments:
Post a Comment