Rattasõit on nauditav kui oskame käike vahetada. Mu sõber käis aastaid tagasi oma elukaaslasega Lõuna-Eestis rattamatkal. Päeva alguses jagas sõber neiule soovitusi sadulakõrguse osas ning sõitu alustades mis käiku kasutada võiks. Söekalt vastas neiu: "Ega ma esimest korda ratta seljas ei ole!"
Pärastlõunal tahtis ta alla anda: "Ei jaksa enam!" Inimloomuses on käituda seni kaua ebaratsionaalselt kuni pole enam muud võimalust. Ehk neiu lasi lõpuks sadula õigele kõrgusele panna ning võttis kuulda nõuandeid käiguvahetuse osas. Õhtul lõkkeääres lõõpis koos teistega, et küll oli tore päev.
Tegelikult on iga päev samasugune olukord. Suhtumine - "ega ma esimest korda seda tee!" Kui Sul ramm hakkab lõppema, siis mõtle, kas ehk kasutad „vale käiku“ või on Sul kala juba lähteandmetes (sadula kõrgus). Kui Sa 24nda käiguga alustad sõitu (kallakul), siis pole ime, et Sa ei saa nii kiirelt kohalt minema. Vaadates protsessi ning lähteandmed üle võid avastada mooduseid kuidas ratsionaalsemalt käituda. Ja endalegi üllatuseks jaksad lõpuni vastu pidada. Ja kes teab, ehk on kõrvalseisja sõbralikud soovitused mõistlikud?!? ;)
No comments:
Post a Comment