Kõige rohkem pelgan ma erinevate käitumiste puhul äkk-solvumist, millele järgneb mossitamine ja vaikimine. Emotsioonidel ei ole “on-off” nuppu, kuid neis saab üle olla mõistmisega.
Minu jaoks on see kõige ebakonstruktiivsem käitumine. Kui midagi häirib, siis ütle välja, lahendame probleemi. Keskmine inimene ei ole hiromant, kes suudaks mõtteid lugeda. Kui midagi ei meeldi, siis ütle välja. Telefonikõnede ignoreerimine ei ole lahendus. Kommunikatsioon on kõige alus. Rääkides probleemist saab sellest üle olla. Kummalegi poolele ei mõju antud olukord ülesehitavalt.
Teinekord on lihtsalt tuju jonnida ja mossitada. Ütle välja ka see siis välja – 1. on teisel seda kergem taluda ja 2. Sa teadvustad olukorda ise. St saad sellest kiiremini üle.
Ärme ela enda elu ja teiste elusid raskemaks. Elu on naeratamiseks. Ka päike ei suuda läbi vihmapilve paista.
http://www.youtube.com/watch?v=1lljBSQdlvY
5 comments:
Härrasmeheliku käitumine oleks olnud kui jätad mulje naisele, et tema on Su maha jätnud. Ehk kui tulevikus tekib olukord, siis Sa mängid vastavalt, et tema justkui teeks selle otsuse.
See muidugi nõuab tugevat iseloomu (st et Sa ei kahtle endas ega enda võimekuses ;) ).
Tundub, et seda mõtet tuleb siis pikemalt avada, aga ei hakka siinkohal blogi keskkonda pikemalt reostama.
Kui Sa naeratad teistele, siis kui ise sisimas kurb oled, selleks, et mitte teiste tuju alla viia - kas see on "perversne" (ebaeetiline) valetamine?
Jah. Kui ma olen kurb, siis olen kurb. Kui mu tuju on kehv, siis minu tuju on kehv. Ja kui ma olen rõõmus, siis olen tõesti rõõmus ning kõik teavad, et ma ei teeskle ning mu mõtted ja jutt on siiras.
Aga vabandan igatahes blogi keskkonna reostamise eest.
Post a Comment