Ärge tundke surnutele kaasa, sest parem on olla surnud kui vaevata end eluga!
Täiesti uskumatu, mida inimesed on võimelised kokku keerama. Tühipaljas lause (kontekstist väljavõtmine), süütu naeratus või teab mis veel. Kas tõesti osadel inimestel on nii igav, et nad kohe peavad intriige punuma. Kui näitad neile merisiga, siis nemad räägivad nurgataga suurest põdrast.
Ja tihti peale hakkavad intriigitsejad tegutsema siis kui kõige nõrgem hetk on. Ja mitmest nurgast suravad. Nätaki ja nätaki - rõõmuga lajatatakse. Tagatipuks tunned, et tahaksid kellegagi rääkida, aga tutkit! Ei saa, sest teine on inimene, kes kipub oma hinnangut andma. See inimene ei taju olukorda adekvaatselt (üldjuhul), tema arvamusavaldus tugineb tema isiklikul kogemustel ja taustal ning tihti peale on see pigem destruktiivne kui ülesehitav.
Vot sellistel päevadel tunned, et tahaksid koju teki alla jääda või siis pikalt mitte ärgata. Ja iga kord haamerdab MOTT kuklas - surnul on kergem, sest tema puhkab, teda ei kõiguta miskit enam. Elus olles periooditi tuleb mitte võidelda, et edasi minna, vaid et ellu jääda...
Päike paistab alati ... (teinekord vaid pealpool pilvi)...
No comments:
Post a Comment