Ekslik on arvata, et suhtlemine koosneb vaid rääkimisest. Sotsiaalne intelligentsus = rääkimine (sõnumi välja saatmine) + reageerimisoskus (info vastu võtmine, selle tõlgendus ning sellele reageerimine).
Üldjuhul suur osa adekvaatsest infost tuleb kehakeelest ja intonatsioonist (hääletoon), väike hulk kajastub ainult sõnades. Seda eriti naiste puhul. Kui Sul jääb vajaka suhtlemise II poolsest (tõlgendamisoskus), siis võid päris korralikult puusse panna.
NT: Käisime nädalavahetusel esivanemate talus, mille meie kauge väliseestlasest sugulane ostis ära ja tegi korda. Emapiimaga olen sisse söönud, et külas olles tuleb abi pakkuda (nõudepeseimine, toidu serveerimine jne). Antud juhul võõrustav vanaproua väljendas end kindlalt kuid mitte liiga pealepressivalt: “Pole vaja, küll ma ise teen!” On ju eestlasele kombeks olla tagasihoidlik ning mõelda üht ja oodata teist (eriti naiste puhul). Antud juhul aga kogu tema tegevust jm konteksti jälgides oli tal kõik väga kindlas omas süsteemis, et mina oleksin süsteemi rikkunud, mis oleks oluliselt suuremaid pingeid endaga kaasa toonud kui tema vastuse aksepteerimine.
Ülejäänud juhul (oma vanatädisid antud näite kontekstis vaadelduna) oleks selline vastuse aksepteerimine põhjustanud pahameelt: “Mis mõttes, ise noor laps ja laseb ennast teenida!”
No comments:
Post a Comment