Generatsioonide erinevused on läbi aegade olnud
teemaks, kuid mis hetkel Grand Canyon tekkis? Mingi hetkeni on justkui
muuseumikülastus tutvuda vanaaja arusaamadega. Kuid lõputult ka ei jõua „kultuuri“
nautida. :)
Mul on suvilas alati lustlikud seiklused naabriprouaga, kes vastavalt oma generatsioonile ei mõista, miks ma suvila taha
kartulipõldu ei kaeva ja miks ma põõsasaari muru keskel paigutan maja äärde.
Tema küsimus on igati põhjendatud tema ajastut arvestades: „ Aga mida paremat
Sul ikka suveõhtuti teha on kui rohida?“ Ega midagi ootamatut säärases
suhtumises ei olegi. Mu vanaisa kutsus oma miniat (minu ema) ka korrale kui too
lapsed puhkuse ajal kokku korjas ja Pärnu ranna poole suundus: „Oot-oot, kuhu
nüüd?!? Tööd on vaja teha!!!“
Muidugi usaldan rahvatarkust – puhas kuld ja
elukogemus „Hallpead austa, kulupead kummarda“. Kuid jõudsin järelduseni - ühel
hetkel saab agarast vanaprouast meelelahutuse otsija. Ta ei lähe köiega laskuma
või kardiga sõitma. Tema meelelahutus on vastavalt tema ajastule. Nüüd jääb
küsimuseks vaid see, et kuidas ühe meelelahutus ei saaks teise meelekütjaks. No
et asjad ikka tasakaalus ja jonksus oleksid. :)
Ilmselt piir jookseb kuskilt sealt, kus hakkad „triikimata
sokkide“ pärast noomitusi saama. :D
