Emainstink

Naistel on kaasasündinud emainstink, mis väljendub hoolitsusvajaduses. Seda tuleb naistele aeg-ajalt lubada.

Väike tüdruk mängib nukkudega, toites neid ning matkides igati oma emmet. Kasvades suureks leiab ta enda kõrvale mehe, keda hellitada. Emaks saades hoolitseb ta pere ja kodu eest. (Keskikka jõudnud) naine, kelle lapsed on suureks kasvanud ning kellel puuduvad lapselapsed, on tühi tunne. Neil ei ole kellegi eest hoolitseda.

Naistele on vaja lubada aeg-ajalt enda eest hoolt kanda ja armastust jagada. NB! Ma ei poolda ega usu, et naine hakkab mehele emaks. Samuti hoolitsus ei tähenda teise orjamist ega andumatut teenimist. Igal naisel avaldub hoolitsusvajadus erinevalt – kes tahab süüa teistele teha, kes tahab koristada, kes kinke teha vms. Taaskord on see kunst seda ära tunda. Sinu asi (kasvõi täiskasvanud lapsena) on lubada oma kallile (lähedasele) seda aeg-ajalt ja näidata oma rõõmu välja :)

Peegli ees

Uuringu käigus olevat inimestel palutud ise-ennast kirjeldada, ning seda olevat tehtud üsna erinevatel viisidel. Mõned rääkisid oma saavutustest, teised sõpradest, kolmandad välimusest jne. Keda Sa seal näeb? Meest? Naist? Ilusat, koledat? Ausat, valelikku? Julget, arga? Õilist, alatut? Isekat, isetut? Võitjat, kaotajat? Tugevat, nõrka? Jne. Ning keda seal näha tahad?

Upsakas, üleolev või alandlik, sõbralik? Kui kõrge on enesehinnang, kui kõrgelt oma elu väärtustan? Kas on midagi tähtsamat kui enda elu? Miks või mille nimel olen valmis sellest loobuma? Raske ja praktiline küsimus, mille vastus igaühe elu paika paneb. Kas värised voodi all või korjad rinnaga kuule? Miks või mille nimel?

Kuid just Sinu valikud on need, mis Sinu tegelikku olemust peegeldavad. Ja põhimõte on siiski väärt täpselt niipalju kui kallilt see müüakse.

Lugesin just vähekasutatavat maili postkasti... mulle meeldis see mõte...

Peeglike seina peal

Kas oled mõelnud miks osad inimesed mõjuvad väsitavalt? Peamisel 2 põhjusel – liigne jutukus ja negativism.

Liigsest jutukusest saab igaüks aru. Kuulamine on kõige energiat nõudvam osa ja oskuslik suhtleja ei = inimene, kes räägib palju. Kuid pahatihti ei taju inimesed ära kui nad end negatiivselt väljendavad.

Millest Sa põhiliselt räägid? Kas negatiivsetest asjadest või positiivsetest? Kas väljendad end pigem negatiivsete sõnadega (läbi “eituse”) või läbi jaatuse? Kas Sa ütled: “Täna ma ei saa või ütled homsest ma saan”?

Eks see sõltu iga inimese ambitsioonikusest kui palju parem kodanik ta tahab olla end ümbritsevatele, siin on toodud lihtsalt killuke “peeglist” millest end vaadata (kui ambitsioonikus on olemas).

Viisakusvisiit

Minu viimase aja suurim õppetund – inimesed ütlevad paljuski viisakusest “jah”.

Kõik, kes tunnevad mind, teavad, et olen suur aktivist, kel silmade särades tuleb palju “häid” ideid. Kuna ise olen avatud ja valmis seiklusteks, siis teinekord kipun unustama, et enamus inimesi seda ei ole. Nii juhtubki aeg-ajalt, et kutsun inimesi kaasa kuskile, kutsun neid appi vm kombel kaasan neid oma plaanidesse.

Kuna minu entusiasm on suur, siis ilmselt ei julge inimesed alati keelduda ja ütlevad “jah” viisakusest. See tekitab 2 vastandlikku tunnet – häbi, et teistele liiga teen ja pettumuse, et inimesed nii keeruliseks elu elavad. Kui ei taha, siis ei taha. Olge konkreetsed ja öelge otse välja. Kui te ise enda eest ei seisa, kes siis seisab.

Pean õppima tunnetama tasakaalu, millal ja kuidas inimestega suhelda ja neid kaasata oma ellu. Jälle võimalus areneda :)

Äkki Sul oli ka vaja seda mõtet kuulda ...

Weekly cookie - jõutasakaal

Mees on naisest tugevam, kuid õige lähenemise korral ei jää naine alla.

Nädalavahetusel õpetas J enesekaitset. Rünnaku korral kasutab mees üldiselt kätejõudu. Kui naine hakkab oma kätejõuga vastu, siis ta tõesti jääb mehele alla. Samas selja- ja jalalihased on tugevamad kui kätelihased. Neid lihaseid kasutades üllatad oma ründajat ja jõudu tegelikult polegi eriti vaja. Lihtne!

Kas Sul on viimasel ajal olnud olukordi, kus jõutasakaal on silmnähtavalt paigast ära, kuid sellegi poolest proovid vastata sama “relvaga”? Kui allajäämine on ilmne, ehk tasub üllatada “ründajat”. Kasuta neid “lihaseid”, mis on tugevamad!


Erilisi hetki pühade ajal :)

CV ja töö otsimine

Oma peatse Eestist lahkumisega otsin enda mantlipärijat. Mille järgi CVd hinnatakse?


Laekus 86 CVd, mille läbivaatamine alguses on oluliselt lihtsam ja mida lõpupoole, seda vähem jaksatakse süveneda. Juba alguses tekivad kindlad pidepunktid, mille järgi otsustatakse, kui palju ja süvenenult edasi loetakse.

Kindlasti on see erinev, kuid julgen arvata, et antud punktid on suuresti kattuvad:
Soovitud ametikoht – kui soovitud ametikohaks on ikka valitud teine valdkond või teine ametikoht, siis kiirelt jääb kõrvale.
Korrektne vormistus – mingil määral riivab silma vormistus. Kui palju inimene pärast teksti sissetoksimist oma kirjutise üle loeb ja näpukad ära parandab. Suur täht lause alguses jne.
Pilt – korrektne pilt. Päris palju esineb pilte, mis on võetud kuskil melu keskel – orksi vm võib ju sobida, kuid CVsse oleks siiski mõistlik panna otsevaates pilt. Seda enam, et on tehnikaajastu ja seda ei ole nii keeruline teha.

CV portaalidesse laekub meeletult CVsid. Kui ikka tahad meelde jääda, siis minu soovitus on jätkuvalt – tule too ise oma CV ära. Jääd vähemalt meelde (seda enam kui oled ilus inimene).


Edu!

Heategu TEISTELE

Inimene kipub TEISELE head tegema lähtudes ISEENDAST.

Nt minu lemmiksöök on tatrapuder päikesekuivatatud tomatitega. Kui ma suurest armastusest hakkaksin seda toitu oma kallile, kes ei söö tomateid, tegema, siis tema ei oleks sellest armastusetulvast ilmselt nii vaimustuses.

Ääretult positiivne on inimeste püüd teisele teha head, kuid head tehes näitab tõelist armastust see, kui uurid väheke eelnevalt heateo saaja kohta, mis talle meeldib. Suhkruhaigele või kaalujälgijale pole ilmselt mõtet kilode viisi kommi kinkida.

Vastupidiselt, kui osutud Sina selleks “kaalujälgijaks”, kellele kingitakse kilodega lemmik-kommi, siis oska seda hinnata. Heateo tegija kogu südamest tahtis Sulle selle teoga parimat. Näe seda motiivi, vaata tulemusest mööda.

Vaata sel nädalal eriti hoolsalt enda ümber – mõtle, kõik need inimesed, kes Su ümber on, v-o nemad pole nii õnnelikud kui Sina. Kingi neile naeratus, komm või lahke sõna. Kõik nad on erilised omal moel :)


Päikesehõngu südamesse,

Elu kuldreegel – järjepidevus

Kiires elutempos unustakse Sind kiiresti kui puudub järjepidevus – ja seda mitte pahatahtlikult.

Ehk oled endagi juures täheldanud, et keegi küsib Sinult midagi ja unustad selle ära. See ei ole ju suunatud mäss küsija suunas, lihtsalt nii palju muid asju tuli vahele. Seega kui oled ise küsija rollis, siis häbenemata küsi julgelt ikka üle, et Sind ära ei unustataks. Mina olen oma kolleegidele väga tänulik selle eest, sest muidu nad teinekord jääksidki ootama vastuseid.

Ära loobu oma unistusest kui kohe ei saanud vastust. V-o polnud Sa piisavalt järjepidev! Muidu võid väga paljust ilusast ilma jääda ... don’t give up!!!

Weekly cookie - oskused vs valmisolek õppida

Tähtis pole mitte niivõrd oskused kuivõrd valmisolek õppida (suhtumine)!


Maailmas on miljardeid erinevaid oskusi – nt söögitegemine, võitluskunstid, lumelauasõit, puunikerdused, ehitamine, kaljuronimine, tantsimine jne. Oma lühikese elu ja limiteeritud aja juures me ei saagi kõike osata. Aga seepärast ei pea põdema – esiteks meid ongi seepärast nii palju, et kõik oskused saaksid erinevate inimeste poolt kaetud (inimesed ongi olemas selleks, et üksteist aidata) ja teiseks – kui on vaja midagi õppida, siis saame seda teha. Valminud õun hakkab mädanema, seisev vesi roiskub. Kui Sa kõike kohe alguses oskaksid, siis Sul ei oleks arenguruumi.

Kui oled valmis olema algaja, avaneb täiesti uus maailm Sulle :) Nii hea on olla inimes(t)ega, kes aksepteerivad just Sinu eripäradega. Kui teine inimene aksepteerib Sind Sinu eripäradega, siis Su armastus tema vastu kasvab üha enam – Sa tahad olla parem inimene tema jaoks, sest tema on nii super. Sel moel saad ka ise armastust enda vastu kasvatada ;)

Ära hakka end kõrvutama teistega, et nood oskavad üht või teist. Sinus on jälle midagi muud. Ole rõõmus ja ole avatud, siis oledki andekas :)


Päikesesooje mõtteid :)

ÕPPETUND – kuidas suhelda meestega

Eile jooksin poes kokku endisega. Ta ikka kutsub aeg-ajalt endale külla lobisema, aga sinnamaale pole jõudnud. Eile kutsus ta ATVdega lustima ... vot see võttis küll sima särama. Plaanid paigas, et varsti lähme, otsustasin küsida, et äkki tohin J ka kaasa võtta (talle meeldib ka offroadil lustida). Endine oli nõus.

Õhevil olles helistasin J-le, et lähme mu endisega ATVdega sõitma. Ta ei olnud nii elevil sellest kui mina. Pakkus, et äkki on endisel ebameeldiv. Usaldades J vaistu helistasin endisele ja ütlesin, et lähme siis kahekesi, tal nagunii 2 ATVd ja 3kesi on nagunii ebamugav.

M tuletas meelde/tõi valja paar tähtsat momenti meestega suhtlemisel:
1. Sa pead ootamatu küsimuse korral mehe pilku vaatama, kui paus sees või vaatab silmadeg korraks kõrvale, siis midagi on valesti;
2. Enamus meestest on väärikad ja ei näita välja, mis neile esmapilgul meeldib või mitte, eriti suhte alguse perioodil, kus kõik nii ilus ja andestatav on.

Olen valmis loobuma ATVdega sõitma minemast (kuigi see oleks niiiiii vahva) ... Ehhh

PS! Ma ei ole naiivitar, lihtsalt kipun teinekord asju liiga enda mättaotsast nägema ...

MEHED JA NAISED ON ERINEVAD

Eile vahetult enne Selveri sulgemist kaevusin mandariini ”kasti”. Tajusin, et selja taha ilmus II inimene, kes kiirete liigutustega kahlab mandariine kotti. “Mees!” on kindel diagnoos. Piilun silmanurgast – ei eksinud.

Need, kes väidavad, et hetero mehed ja naised on ühesugused, siis nad valetavad. Meie sugudevaheline erinevus on kohati väga tajutav.

Juhtimine elus ...

Seda, kas Sa aksepteerid Jumala olemasolu, on iga inimese enda otsustada. Jagan teiega oma kogemust.

Suvel teatasin R-le (vennale) skypes, et peaks endale uue auto ostma, mis siis et just hiljaaegu oli töökojas öeldud mu punase noole kohta, et see on parim väikeauto – kere ei roosteta ja mootor ei lagune. No aga ikkagi – vana auto ja ei näe teab mis püss enam välja. R õnneks ütles, et osta parem korter.

Vaatasin siis kinnisvara turu hetkeolukorda. II korter, mida vaatamas käisin koos kinnisvarahaldurist sõbrannaga, tundsin, et see on see õige. Palusin Jumala juhtimist – et kui on õige korter, siis oleks mul piisavalt aega otsustamiseks. Käisin paar korda vaatamas, sain hinnast pisut alla. Küsisin nõu T-lt, kes ostab-renoveerib-müüb kortereid. Ta andis H kontakti ~65 a härrasmees, kes terve oma elu on ehitusega tegelenud. Hetkel on tal ehitusfirma Lätis ja toimetab ka Eestis. T ütles, et maksab mõnded tuhanded, aga tema väärt nõu võib säästa hulka rohkem.

H kiitis korteri heaks, küsis selle eest 4 korda vähem kui T tuttavatelt, kes konsuldeerisid temaga paar nädalat tagasi. Paar päeva pärast kohalkäimist helistas H ja teatas, et ta oli omal käel käinud ise veel korterit vaatamas, kraapis maja väliskrohvi ja kinnitas veelkord, et tegu on hea ostuga. Hetkel helistan aeg-ajalt H-le ja ta lahkesti jagab kogemusi ja nõu. Muudkui ütleb, et helista ikka tagasi kui veel küsimusi tekib.

Juhtimine vol 2

Juulis leidsin korteri, 30. sept jõudsime notarisse (omanik hakkas vigurdama vahepeal). 2 nädala pärast korraldasin I ehitustalgud. Kokku oli meid 13 (või 14) inimest. Järgmisel pühapäeval oli vol II ja kokku oli meid 9 (või rohkem). Konteineri rentimise asemel tuli appi M oma isa kastiautoga, kes nüüdseks hetkeks on korduvalt käinud mu ehitussodi prügilasse viimas küsides selle eest vaid kütuseraha ja prügila tasu. M-l on oma firma ja töötab arhitektina, nii et ta ei tee seda meelelahutuseks.

Nõbu soovitas oma firma kõrval olevat elektrifirmat, kust sain hinnapakkumise oma korterile (üle 17 000 EEKi koos materjaliga). See oli kusjuures üks odavamaid. Paar päeva hiljem hommikul ärgates avastasin, et sõber J on öösel kell 3 helistanud. J helistas päeval tagasi ja vabandas, et ju siis oli telefon taskus lahti läinud või laps (tol hetkel ca 1,5 a) helistanud. Aga nii muuseas uuris ka, et kuidas mul korteriremont läheb. Rääkisin talle aktuaalsest teemast elektrist. J ütles, et saatku ma pakkumised talle edasi, ta aitab mul valida parimat. Päev-2 hiljem helistas tagasi ja teatas, et võib ise selle töö ära teha (aga tal on aega seda teha alles nov lõpus +/- nädal). Teeks seda aitamisrõõmust, sest tal on teised inimesed (kliendid), kellelt raha küsida. Ta ise on väheke suurema kaliibriga muidu. Tehnilistel põhjustel hilines elektritööd ning eile helistas J ja teatas, et tal on ropult kiired ajad, aga ta saadab teise mehe täna siis, kes töö ära teeb. Tollel on oma elektrifirma ja tunneb asja. Kulu pärast ärgu ma muretsega, ta maksab ise tolle mehe töö kinni: “Ta on mu jaoks kuid töötanud, see 1 päev pole enam siis vahet!” NB! J ise elutseb hetkel Võrus ja too mees on pärit Elvast.

Ükskõik, kas mul on vaja olnud ehituslammutuse käigus väljatulnud puid saagida, koristada vm töid teha, alati on leidunud sõpru, kes on appi tulnud. Neid imelisi kogemusi on tohutult palju, ma ei hakka teid koormama sellega.

Juhtimine vol 3

Paralleelselt korterikogemusele olen vähemalt 10 a unistanud seljakotiga reisimisest. Viimased 2 aastat olen intentsiivselt otsinud endale reisikaaslast, kellega võtta end kõigest maistest kohustustest vabaks ning lihtsalt minna. Paar inimest on olnud justkui juba nõus, aga siiski poolkõvana alt ära hüpanud. Isegi R ütles 2x, et kõlab hästi, aga tunne ei ole õige. Panin unistuse “padja alla” ootama õigeid aegu.

Käin iganädalaselt osadusgrupis, kus saame omavanustega kokku, vahetame nädalakogemusi –mõtteid ja loeme mõtlemapaneva raamatu peatüki. Sügisest oli seda korraldav tüdruk kaasa kutsunud oma sõbra J. Mina samaaegselt kutsusin kaasa oma sõbra H. Ma ei osanud J tähele panna kuni paari kuu möödudes läksime tema autoga Pärnusse üritusele. Temaga oli mõnus koos olla. Kuidagi nii loomulik tundus temaga minna võõra maja uksele koputama, et küsida puuotsas/ -all olevaid õunu korjata. Kuigi tavaliselt inimesed on pipardama hakanud.

Paar päeva hiljem saime õhtul kokku ja J kutsus endaga kaasa seljakotiga reisima. Samal õhtul tundsin, et need “õiged ajad” on käes. Nii uskumatu kui see ka ei ole, siis hiljem pilku tagasiheites olin 20. sept tuuri sõpradelt uurinud erinevate vahetusprogrammide jms kohta, et ikkagi Eestist ära minna. Jäi katki, sest üksi ei julgenud minna.

“mulle tundud sina nii uskumatu tüüp juba et uskumatu et keegi sinusugune veel olemas on :D” (sõbranna tsitaat)
Jah, nii uskumatu kui see ka ei ole, olen avastanud ka Jaanusel samasuguseid veidrusi. No peamine on muidugi see, et tal on ka reisikirg südames põlemas, aga ta on spontaanne. Paar näidet minu enda kohta:
* Eelmisel a neljap hommikul tööle tulles kutsus sõber/koostööpartner skypes Soome lauaga sõitma: “Laev väljub 2 h pärast”. Selle ajaga pidin koju jõudma, asjad pakkima, lauale klambrid muretsema, sadamasse jõudma ja ka ülemusele mainima. Laevas olles tegi II sõber Eestis tervisekindlustuse ära.
* Reedel ca 8PM helistab sõber ja kutsub nädalavahetusel tsiklitega Balti ketist osa võtma (Lätti). Minu reageering: “Mis kell ja kuhu pean tulema?”
See, et ootamatult lähen tsiklitega sõitma, Pärnusse peale tööd (nt wakei sõitma), sõbraga Pirtale jetiga lustima vms, ei ole haruldane. Kui II pool ei suudaks olukorraga kaasa tulla, siis oleks see päris väsitav.

Mul on spordisõltuvus. Ka praegu unistan, et kui oleks aega, siis teeks vist terve päev sporti (jookseks, sõidaks rattaga, käiks rühmatrennides, mängiks tennist jne). J saab sellest aru, et ma igal võimalusel trenni teen, sest tal endal on ka spordisõltuvus.

Ma olen edev. Mulle meeldivad pilgud, mis saadavad. Teda ei häiri see, teda saadavad ka pilgud :) Mulle meeldib tohutult näidelda ja koolitada. Mul pole probleemi lambist minna 400 võhivõõra inimese ette ja neile midagi rääkida või panna neid nt jenkat tantsima. Ega J ka häbelik ole.

Juhtimine vol 4

Naudin inimestega suhtlemist, ma ei pea muretsema, et J-l hakkab igav, sest tema tavaliselt särab seltskonnas. Me ei võitle tähelepanu pärast, aga meil kummalgi pole probleemi uusi tutvusi teha.

Kui ma inimestega suhtlen, siis meeldib mulle neid naeratama panna (nii mehi kui naisi). Paljud nimetavad seda kergeks flirdiks, aga meile mõlemale meeldib seda teha. Ei ütleks, et sel on seksuaalne alatoon (nn egotripp, et naudin olukorda kus olen mehed ümber sõrme keeranud). Mulle lihtsalt meeldib inimeste tuju heaks teha :)

Minu suhtlusest niipalju, et kui teatasin lõpuks tööl, et lähen ära, siis naised hakkasid nutma. Mind on tõeliselt õnnistatud sõprade, töökaaslaste, pere ja koostööpartneritega.

Mul on selgroog, aga J on minust tugevam. Mul on austus tema kui mehe vastu. Ta ei põe ega karda midagi. Ta ei proovi mind purki panna.

3. veebruar väljub meie lennuk. Milline saab olema tulevik, millised väljakutsed meid ees ootavad, seda ei tea. Aga nagu Sa näha võid eelpool olevast, siis Jumal on mind nii imeliselt õnnistanud, et ma ei pea kahtlema Tema edasises juhtimises. Me usaldame oma plaanid ja elud Jumala kätesse, tema juhtimise alla.

J voolis puidust südame, mida kannan endaga alati kaasas. Kui ma käekotte vahetan, siis tõstan ka selle südame ümber. See süda meenutab mulle kui hea Jumal on! :)


NB! Sõber J, kes korteris elektrit teeb ei ole sama isiksus mu kalli J-ga.

Rõõmuhüüd! :)

Ma kõnnin
ning mu jälgedesse
voolab naerev vesi.
Õhtu silmis
nõtkelt tantsib
loojang
nagu leek.
Sulen silmad
tajumaks –
mind hüüad tasakesi.
Läbi ööde märkamatult
sillutad mu teed.
Ma tänan, Isa, Sind,
et kannad kätel
mind kannatlikult
kõlekülmas tuules.
Veel hoia
minus elavana läte,
kus sillerdab
Su hingus
nagu luule.
Aamen!

Anna-Liisa Vaher

Rahu, ainult rahu!

Nii nagu tuleb arvestada eraisikul ootamatute kuludega elamiseks (ootamatud haigestumised, autoremondid jne), juriidilistel isikutel ootamatute kuludega tegutsemiseks (kus on inimesed, seal on vead ja vead maksavad raha), tuleb arvestada teatud kultuuride (rahvuste) puhul “valu”puhvriga.

~2 aasta jooksul pole ükski Araabia tarne olnud valutu. Hiinlastega on koostöö päris hea, Sakslased – väga korrektsed pedandid, Ukrainlased – super, aina muretsevad, et kaup ikka liiguks, Hispaanlased – väikeste eripäradega aga õppides nende stiili tundma on väga mänguline koostöö, Poolakad – taaskord positiivne näide. Araablased seevastu hoiavad pea pidevalt värskena. Iga kord suudavad nad genereerida mingi uue põneva olukorra, mille peale kohe varem ei oskagi tulla.

Nt täna hommikul sain teada, et just siis kui olin naiivselt uskunud, et sel korral peaks kõik õnnestuma (kõik oli tõesti maksimaalselt ette-taha tehtud), tuli välja, et 14. november (pärast ~kuust läbirääkimisi) oli konteinerid laetud, kuid tänase päevani seisid sadamas. Suur kiusatus on olukorrale reageerida emotsionaalselt ja saata välja süüdistavad e-mailid: “MIKS? MIS PÕHJUSEL?”

Mida rohkem on emotioone, seda vähem on konstruktiivsust. Kui Sul on mõni raske olukord, mõtle sellele, et kellelgi on Sinust veel hullem olukord!!! :)

Õnne-õnne-veelkord õnne!!! Mis on õnn?

.

Kui tihti oled kimpus sellega, et otsida õigeid sõnu sünnipäeva tervituse edastamiseks? Sul on tunne, mida tahad edasi anda, aga sõnu ei leia. See ongi õnn - tunne, mis peitub meis ja mis on nii erinev meie kõigi jaoks.


Õnn on see, kui sa tahad hommikul tööle minna ja ôhtul koju tulla.
9aastane tüdruk: „Alati, kui mul on aega kuhugi jalgrattaga sõita, olen õnnelik. Mul on vabadus minna, kuhu tahan, keegi ei sehkenda minu ümber, olen vaba kui lind. Ei saa olla õnnelik, kui sa pole vaba.”
7aastane poiss: „Õnn on kuivade sügislehtede jalaga lendulöömine metsas.”
10aastane tüdruk: „Õnn on lihtsalt kellegagi koos olemine ja jagamine.”
Veel üks 10aastane tüdruk: „Õnn on see, kui sa esimest korda näed, kuidas kassipoeg kõnnib.”
8aastane tüdruk: „Õnn on õhu lõhn suvehommikul, jahe ja karge.”
10aastane tüdruk: „Õnn on see, kui lained rullivad rannale ja ei pühi mu liivalossi minema.”
8aastane tüdruk: „Õnn on soe tunne sinu kõhus.”
8aastane poiss: „Õnn on haigus, sest see levib.”

Õnn on see, kui Sul on keda armastada ja kes armastab Sind ka raskustes (kõik armastavad võitjaid, kuid tema on Su kõrval kui oled kukkunud). Õnn võib olla vikerkaares, vihmamäng vastu akend, kodused piparkoogid. Õnn on osata naerda igal ajal :)

Palju õnne! :) (argipäevaks)

***
Ära flirdi ônnega, isegi siis, kui tal on tôesti ilusad jalad. Vôib juhtuda, et sa pole tema mehega ühes kaalus.

Teod vs sõnad

Naisautojuht “nõelub” tipptunni ajal. Tal on kiire. Eemalt näeb, et foor hakkab vilkuma ning annab gaasi juurde. Tema eesolev auto pidurdab. See ajab naise tuurid üles ja ta hakkab elavalt žestikuleerima, mitte kõige viisakamaid sõnu kasutama ning annab ka paaril korral signaali. Hetke pärast kuuleb koputust aknale. Politsei küsib dokumente näha ja viib endaga kaasa.

Paari tunni pärast vabastab politseinik naise uurimise alt ning vabandab: “Mind ajas lihtsalt segadusse Teie auto taga olnud kleepekas “Mida Jeesus teeks?” ja kala märk (kristlaste sümbol). Teie käitumist nähes olin veendunud, et tegemist on varastatud autoga.”


Kas Sinu käitumine ja sõnad lähevad kokku või esineb ka neis vastuolu? Sel nädala on eriti südamel olnud teema: “Omale kaikaga, võõrale präänikut!” Kellel tuleb tuttav ette olukord, et külaliste saabudes valitseb kodus suur rahu ja harmoonia. Külalistele on kõik lubatud (a la “võõrast” tassist joomine, “vale” koha peale istumine (pereliikmetel on väljakujunenud kohad) jne), aga kui oma peaks seda tegema, siis “tõmmatakse üle küüru”. See mind ei häirigi, et külalisi hoitakse “kandiku peal”, pigem häirib mind see, et omad, kes on kõige kallimad ja lähedasemas ja kellega me igapäevaselt oma elu jagame, saavad mõtetute asjade pärast “üle küüru”!

No ja siis kui istutakse Sinu koha peal või juuakse Sinu tassist (ja see on pesemata jäänud)?!?! Kumb siis on olulisem – kas soe õhkkond kodus või mingi ese? Kas Sul võtab tüki küljest see hetk kui pead oma tassi ise puhtaks pesema?


Soojust ja armastust pimedasse perioodil :)

Inimesed inimestest

Vesteldes inimeste käitumise/iseloomu teemadel kipuvad vestluskaaslased võrdlema end räägituga mõtetes. Edasised kommentaarid üldjuhul kipuvad olema subjektiivsed – lähtuma isiklikest huvidest (vastavalt sellele, kas äratuntud isikuomadust on vaja toetada (ka endal esineb see) või siis rõhutada selle teravust (endal puudub see omadus ja selle üle ollakse uhked).

Vähemuses on inimesi, kes suudavad olla objektiivsed isikuomaduste/käitumismudelite teemal. Neil on sisemine kindlus ja puudub enesetõestuse vajadus. Nt tööl tuleb ilmsiks kui esineb probleem. Hakkad analüüsima II inimesega seda. Vaata kui kiiresti tekib eneseõigustus (eriti mida madalam on staatus). Mitte seda, et hakkad analüüsima tagamõttega, et teine inimene on selle põhjustanud. Lihtsalt vaatate probleemile asjaga kokkupuutujatega otsa, et mis võiks olla põhjus.

PS! Üldjuhul kui kellestki taga räägitakse, siis halba valgusse tuuakse III inimese just need omadused, mida rääkijal endal ei ole. Sellega justnimelt rõhutatakse oma toredust ;)

3. veebraur – minek

3. veebruaril alustame seljakotiga reisimist. Seoses sellega on vaja soetada mõned esemed. Kui kellelgi on soovitusi (või siis üle), võib märku anda. Kui ei küsi, ei saa ka teada ;)

16. jaanuar oleks vaja ruumi, et teha sõpradele hüvastijätupidu (viisakas, mitte läbustamine);
Varustuse osas oleks vaja:
“Lukuaugu” läpakat – võimalikult kerget väikest sülearvutit, millega reisipäevikut pidada;
Vutlarit magamiskotile – nn õhuke termotekk, mida tõmmata magamiskotile peale lisasoojuse saamiseks/hoidmiseks;
Õhukest matkarätikut – see maagiline rätik, mis võtab ülivähe ruumi;
Head matka seljakotti (seda tuleb osta ilmselt poest aga ehk kellelgi juhtub äsja ostetud olema, kuid siiski pole tarvis läinud);

Kommentaarid? :)

http://www.youtube.com/watch?v=su9IwORWYFI

Palju õnne argipäevaks!

Sõin koos töökaaslasega, kes teatas, et E621 on kõige jubedam mürk, mis olla saab. Mõjub närvisüsteemile ja seda on igasugustes näksides, poolfabrikaatides ja eriti ohtralt vorstitoodetes. Lisaks tuleks veel vältida E62 – E65. Vähe sellest, kuna tänapäeva toit on nii mürgitatud, siis tuleks lisaks võtta miljon toidulisandit. Piimatoodetest tuleks maksimaalselt hoiduda.

Masendus tuleb peale. Omaarust toitun tervislikult ja harva ostan poolfabrikaati, kuid selle reeglistiku järgi suren ka mina varsti ära. Siinkohal tekib siis küsimus – kas nende inimeste elurõõm ongi toitumise jälgimine? Peab olema, sest enamus nende ajast kuulub toitumisele. Ma ei kujutaks ette kui teataksin J-le, et tänasest jood hommikukohvi asemel leiget vett, shokolaadi ei söö, süsivesikuid ja valke omavahel kokku ei pane (nt kartul–liha big no-no), kui magusat sööd, siis alles 0,5 h peale sööki ja vedelikku üldse söögi kõrvale ei tarbi. 0,5 h enne sööki ja 1 h peale sööki võid leiget vett juua. Ja muide, ise hakkame porgandeid-kartuleid kasvatama ja leivategu saab ühiseks rõõmuks. :D

Palju õnne argipäevaks!